Väiketsiitsitaja

Allikas: Vikipeedia
Väiketsiitsitaja
Little Bunting.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Tsiitsitajalased Emberizidae
Perekond: Tsiitsitaja Emberiza
Liik: Väiketsiitsitaja
Ladinakeelne nimetus
Emberiza pusilla
Pallas, 1776
Väiketsiitsitaja muna

Väiketsiitsitaja (Emberiza pusilla) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Väiketsiitsitaja on levinud Soome idaosast läbi Põhja-Siberi kuni Vaikse ookeanini. Ta talvitub Kagu-Aasias. Pesitsusaladele saabub mais, lahkub septembris-oktoobris.

Eestis on ta eksikülaline.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Linnu üldpikkus on 12–14 cm. Kõigis sulestikes on tunnuslik hele silmarõngas. Kutsehüüd on teravakõlaline tsik, mis on põhjatsiitsitaja kutsehüüuga väga sarnane.

Elupaik ja pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Ta asustab põõsassoid ja põõsasniite, hõredaid kuuse- ja kasemetsi, rabasid, järvede ja jõgede kaldapõõsastikke. [1]

Pesa ehitab lind maapinnale. Kurnas on 4–6 muna, mida hautakse 11–12 päeva. Pojad väljuvad pesast ühe nädala vanustena ja lennuvõime saavutavad umbes kahe nädala vanuselt. Vanalinnud hoolitsevad poegade eest veel 1–2 nädalat. Pesitseb kaks korda aastas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jonsson, L. (2000). Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 534.