Utøya

Allikas: Vikipeedia

60.023610.2481

Tyrifjordeni järve kaart. Saare asukoht on märgitud punase ringiga.

Utøya on saar Norras Buskerudi maakonnas Tyrifjordeni järves.

Saare pindala on 0,16 km². Ta asub järve kaldast 500 m kaugusel. Järve kaldal kulgeb maantee E16, mida mööda on Oslosse 38 km.

Tyrifjordeni pindala on 137 km². Ta on kõige sügavamas kohas 295 m sügav ja tema kõrgus merepinnast on 63 m. Järves on kolm saart: Utøya, Storøya ja Frognøya. Utøya paikneb ülejäänud kahest pisut eraldi ja sellest tuleneb ka tema nimi: ut tähendab norra keeles 'väljas, välimine'. Kõiki neid saari kasutati minevikus karjakasvatuseks.

Utøya kuulub Norra Tööpartei noorteorganisatsioonile Arbeidernes ungdomsfylking, kelle iga-aastane suvelaager saarel toimub. Saare kinkis noorteorganisatsioonile 28. augustil 1950 Oslo Ametiühingute Konföderatsioon. Saart haldab Utøya AS ja ta võimaldab seal korraldada teistegi organisatsioonide suvelaagreid.

Enamus saarest on kaetud metsaga. Saare idakaldal on väike kai, mille ääres saab maabuda praam, mis peab ühendust mandriga. Kai lähedal on kolm alalist hoonet, mida nimetatakse peamajaks, aidaks ja laudaks. Mäeküljel on telkimiskohad, söögimaja ja käimla. Koolimajaks nimetatav hoone asub kaugemal lõunas.

Utøya veretöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

22. juulil 2011 toimus Utøyal tulistamine, kui Anders Behring Breivik lasi maha 69 inimest, kellest 55 olid teismelised. Kui politsei eriüksuslased saarele jõudsid ja Breiviku sisse piirasid, andis ta alla ja ta peeti kinni. Esialgu teatati hukkunute arvuks 84 inimest, aga hiljem selgus, et osa surnukehi oli topeltloendatud ja hukkunute arvu langetati. Koos Oslo rünnakuga hukkus Breiviku käe läbi 77 inimest.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]