Uskmatus

Mitte segi ajada ateismi, sekularismi ega sekulaarsusega.

Uskmatus on jumalasse mitteuskumine. Uskmatusest on mitmeid vorme, alates juhuslikust uskmatusest või teadmatusest kuni täiemahuliste filosoofiateni, nagu ilmalik humanism ja antiteism. Sotsiaalteadlased defineerivad uskmatust kui täielikult naturalistlikku ilmavaadet, milles eitatakse kõike üleloomulikku. Laiema definitsiooni järgi on uskmatus usulise kuuluvuse eitamine, kuigi paljud inimesed, kes ühtegi konkreetset usku ei tunnista, usuvad siiski mingil määral metafüüsilisi või koguni religioosseid nähtuseid. Kitsaim definitsioon on positiivne ateism.

Ameerika Ühendriikide mõttekoja Pew Research Centeri poolt 2012. aastal 230 maal läbi viidud uuringu järgi ei tunnistanud 16% maailma rahvastikust ühtegi usku.^[1] Viimastel aastatel on uskmatute osakaal märgatavalt kasvanud.^[2] Uskmatuse mõõtmine ja määratlemine on keeruline, kuna seda defineeritakse kultuuriti väga erinevalt.^[3]

Eesti 2021. aasta rahvaloenduse järgi ei ole 58% Eesti inimestest religioossed.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Pew Forum on Religion & Public Life (18. detsember 2012). "The Global Religious Landscape". Vaadatud 18. detsembril 2012.
↑ Lipka, Michael (2. aprill 2015). "7 Key Changes in the Global Religious Landscape". Pew Research Center.
↑ Zuckerman, Phil; Galen, Luke W.; Pasquale, Frank L. (2016). "Secularity Around the World". In: The Nonreligious: Understanding Secular People and Societies. New York: Oxford University Press. pp. 6–8, 13–15, 32–34.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Coleman, Thomas J.; Hood, Ralph W.; Streib, Heinz (2018). "An introduction to atheism, agnosticism, and nonreligious worldviews". Psychology of Religion and Spirituality. 10 (3): 203–206. DOI:10.1037/rel0000213. S2CID 149580199.
Arie Johan Vanderjagt, Richard Henry Popkin, toim (1993). Scepticism and irreligion in the seventeenth and eighteenth centuries. Brill. ISBN 978-90-04-09596-0.
Eric Wright (2010). Irreligion: Thought, Rationale, History. BiblioBazaar. ISBN 978-1-171-06863-1.
Dillon, Michele (2015). "Christian Affiliation and Disaffiliation in the United States: Generational and Cultural Change". Hunt, Stephen J. (toim). Handbook of Global Contemporary Christianity: Themes and Developments in Culture, Politics, and Society. Brill Handbooks on Contemporary Religion. Kd 10. Leiden: Brill Publishers. Lk 346–365. DOI:10.1163/9789004291027_019. ISBN 978-90-04-26538-7. ISSN 1874-6691.
Eller, Jack David (2010). "What Is Atheism?". Zuckerman, Phil (toim). Atheism and Secularity. Volume 1: Issues, Concepts, Definitions. Santa Barbara, California: Praeger. Lk 1–18. ISBN 978-0-313-35183-9.
Mall:Long dash (2017). "Varieties of Secular Experience". Zuckerman, Phil; Shook, John R. (toim-d). The Oxford Handbook of Secularism. New York: Oxford University Press. Lk 499ff. DOI:10.1093/oxfordhb/9780199988457.013.31. ISBN 978-0-19-998845-7.
Glasner, Peter E. (1977). The Sociology of Secularisation: A Critique of a Concept. London: Routledge & Kegan Paul. ISBN 978-0-7100-8455-2.
Iversen, Hans Raun (2013). "Secularization, Secularity, Secularism". Runehov, Anne L. C.; Oviedo, Lluis (toim-d). Encyclopedia of Sciences and Religions. Dordrecht, Netherlands: Springer. Lk 2116–2121. DOI:10.1007/978-1-4020-8265-8_1024. ISBN 978-1-4020-8265-8.
Josephson, Jason Ānanda (2012). The Invention of Religion in Japan. Chicago: University of Chicago Press. ISBN 9780226412337.
Lois Lee, Secular or nonreligious? Investigating and interpreting generic 'not religious' categories and populations. Religion, Vol. 44, no. 3. October 2013.
Mullins, Mark R. (2011). "Religion in Contemporary Japanese Lives". Lyon Bestor, Victoria; Bestor, Theodore C.; Yamagata, Akiko (toim-d). Routledge Handbook of Japanese Culture and Society. Abingdon, England: Routledge. Lk 63–74. ISBN 978-0-415-43649-6.
Schaffner, Caleb; Cragun, Ryan T. (2020). "Chapter 20: Non-Religion and Atheism". Enstedt, Daniel; Larsson, Göran; Mantsinen, Teemu T. (toim-d). Handbook of Leaving Religion. Brill Handbooks on Contemporary Religion. Kd 18. Leiden: Brill Publishers. Lk 242–252. DOI:10.1163/9789004331471_021. ISBN 978-90-04-33092-4. ISSN 1874-6691.
Smith, James K. A. (2014). How (Not) to Be Secular: Reading Charles Tayor. Grand Rapids, Michigan: Wm. B. Eerdmans Publishing Co. ISBN 978-0-8028-6761-2.
Taylor, Charles (2007). A Secular Age. Cambridge, Massachusetts: Belknap Press. ISBN 978-0-674-02676-6.
Taylor, Charles (2011). "Why We Need a Radical Redefinition of Secularism". Mendieta, Eduardo; VanAntwerpen, Jonathan (toim-d). The Power of Religion in the Public Sphere. New York: Columbia University Press. Lk 34–59. ISBN 978-0-231-52725-5. JSTOR 10.7312/butl15645.6.
Warner, Michael; VanAntwerpen, Jonathan; Calhoun, Craig, toim-d (2010). Varieties of Secularism in a Secular Age. Cambridge, Massachusetts: Harvard University Press. ISBN 978-0-674-04857-7.
Zuckerman, Phil; Galen, Luke W.; Pasquale, Frank L. (2016). "Secularity Around the World". The Nonreligious: Understanding Secular People and Societies. New York: Oxford University Press. DOI:10.1093/acprof:oso/9780199924950.001.0001. ISBN 978-0-19-992494-3.
Zuckerman, Phil; Shook, John R. (2017). "Introduction: The Study of Secularism". Zuckerman, Phil; Shook, John R. (toim-d). The Oxford Handbook of Secularism. New York: Oxford University Press. Lk 1–17. DOI:10.1093/oxfordhb/9780199988457.013.1. ISBN 978-0-19-998845-7.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

The Understanding Unbelief program in the University of Kent.
"Will religion ever disappear?", from BBC Future, by Rachel Nuwer, in December 2014

[Pew_Global-1] Pew Forum on Religion & Public Life (18. detsember 2012). "The Global Religious Landscape". Vaadatud 18. detsembril 2012.

[2] Lipka, Michael (2. aprill 2015). "7 Key Changes in the Global Religious Landscape". Pew Research Center.

[3] Zuckerman, Phil; Galen, Luke W.; Pasquale, Frank L. (2016). "Secularity Around the World". In: The Nonreligious: Understanding Secular People and Societies. New York: Oxford University Press. pp. 6–8, 13–15, 32–34.

[1]

[2]

[3]