Urutüll
| Urutüll | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Tülllased Charadriidae |
| Perekond |
Thinornis |
| Liik |
Urutüll |
| Binaarne nimetus | |
|
Thinornis novaeseelandiae (J.F. Gmelin, 1789) | |
Urutüll (Thinornis novaeseelandiae) on tülllaste sugukonda kuuluv Uus-Meremaa endeemne lind. Urutülli maoorikeelne nimi on Tuturuatu.[viide?]
Levik ja kaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Urutüll asustas kunagi Lõunasaare rannikut, kuid 1870. aastateks suri sealt välja tõenäoliselt kasside ja rändrottide tõttu. Liik jäi alles Rangatira saarel ja sealt on teda ümber asustatud mõnedele saartele Chathami saartel ja Põhjasaare lähedal. Urutüll on maailma haruldasemaid kahlajaid. 2009. aastal hinnati urutüllide arvuks 250 isendi ümber. Rangatira saare ja kõiki ümberasustatud populatsioone seiratakse igal aastal. [1]
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Urutülli pikkus on 20 cm. Täiskasvanud isaslinnu laup, kurgualune ja pea küljed on mustad, täiskasvanud emaslinnul pruunid. Täiskasvanud urutülli pealagi ja kere ülapool on hallpruunid, kere alapool valge, nokk oranžpunane ja musta tipuga, jalad oranžid. Noorlinnul on pea ja kael valged, pealagi ja silma ümbruse laik pruunhallid, nokk pruun, oranži tüvikuga. [2]
Eluviisid[muuda | muuda lähteteksti]
Urutüll teeb pesa tiheda taimestiku või kivirahnu alla. Kurnas on kaks kuni kolm muna. Toiduks tarvitab väikeseid koorikloomi, limuseid ja selgrootuid. [3]