Urmas Arike
Urmas Arike (sündinud 31. mail 1952 Tallinnas) on eesti arhitekt.
Ta lõpetas 1970. aastal Tallinna 1. Keskkooli ning õppis aastatel 1970–1975 ERKI-s, mille lõpetas arhitektina.
Ta töötas aastatel 1975–1991 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses ja selle järglasasutustes (Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, Eesti Ehitusmälestised).
Töid[muuda | muuda lähteteksti]
- Saku mõisa peahoone restaureerimine. Projekt 1979
- Kõo mõisa tallide restaureerimine. Projekt 1984–1985
- Vao linnuse peatorni restaureerimine. Projekt 1985
- Vihula mõisa hoonete restaureerimine. Projekt 1986–1995
- Koerte Pargi elamud, Kuressaare. 1990–1991
- dominiiklaste kloostri aida restaureerimine. Projekt 1994
- Põltsamaa linnuse peaväravahoone ning vallikraavi restaureerimine ja rekonstrueerimine; peasissekäigule üle vallkraavi uue silla ehitamine. Projekt 2004, teostamata
- Põltsamaa linnuse väravahoone rekonstrueerimine. Projekt 2017, teostamata
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema ema oli sisearhitekt Linda Arike.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Silvi Lindmaa. "Arike, Urmas, arhitekt". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 32