Uniformism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Uniformism (inglise uniformitarianism) on printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud.

Uniformismi võib sõnastada väga mitmeti. Printsiip omab tähtsust selliste teaduste jaoks, kus on tegemist väga pikkade ajavahemike jooksul toimunud sündmuste mõistmisega. Seega siis peamiselt geoloogia, paleontoloogia ning astronoomia.

Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi James Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Hutton pidas siin silmas kivimite ringet, mis toimub aeglaselt, kuid pidevalt ning ilma nähtava alguse ning lõputa. Briti geoloog Archibald Geikie sõnastas uniformismi nii: the present is the key to the past (tänapäev on võtmeks mineviku mõistmisel). Selle lause tegi tuntuks ning geoloogias tänaseni kuulsaks Charles Lyell, keda seetõttu mõnikord ekslikult uniformismi rajajaks peetakse.

Terminid "uniformism" ning selle antonüümi "katastrofism" mõtles välja William Whewell 1831. aastal, et anda nimed erinevatele geoloogilistele nägemustele, mille tuntuimad esindajad olid vastavalt Hutton ja Georges Cuvier.

Geoloogias mõistetakse uniformismi tihti nii, et minevikus toimunud geoloogilised sündmused ei erine tänapäevastest ei iseloomu ega ka intensiivsuse poolest. Eeldatakse, et Maa geoloogiline ehitus on pika ning aeglase arengu tulemus. Üldjoontes see nii ongi, kuid paljud geoloogilised sündmused on oma iseloomult pigem hetkelise kui pikaaegse mõjuga (maavärinad, vulkaanipursked, impaktsündmused jne). Seetõttu on pikalt diskrediteeritud seisuses olnud katastrofism vähemalt mingil määral õigeks tunnistatud. Tõde, nagu tihti juhtub, on kusagil vahepeal.

Vanemas, eelkõige kontinentaalse Euroopa kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks.