Ultimax 100
Ilme
| Ultimax 100 | |
|---|---|
|
| |
| Tüüp | Kergekuulipilduja |
| Päritoluriik |
|
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 1982– |
| Kasutajad | Loend |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor | Chartered Industries of Singapore |
| Konstrueeritud | 1978 |
| Tootja | Chartered Industries of Singapore |
| Tootmises | 1982– |
| Toodetud ühikuid | u 80 000 |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 6,8 kg (laetult) |
| Pikkus |
1024 mm (kabaga Mark 3) |
| Toru pikkus | 508 mm (standard) |
|
| |
| Padrun | 5.56×45mm NATO |
| Laskekiirus | 400–600 lasku/min |
| Laskemoona algkiirus | 945–970 m/s |
| Maksimaalne laskeulatus | 1300 m |
| Söötur |
100-lasuline trummsalv 30-lasuline STANAG-lehtsalv |
Ultimax 100 on Singapuri kergekuulipilduja, mis kasutab laskemoona 5.56×45mm NATO. Relva töötasid välja ettevõtte Chartered Industries of Singapore relvurid Ameerika Ühendriikide inseneri L. James Sullivani juhendamisel. See relv on täpne ning üks maailma kergemaid kuulipildujaid.[1]
Singapuri maaväe uue toetusrelva väljatöötamine algas aastal 1978. Kokku on sellest neli mudelit (Mark 1–4). Peale Singapuri on suuremad kogused seda relva ka Horvaatial ja Filipiinidel.
Kasutajad
[muuda | muuda lähteteksti]Riigid
[muuda | muuda lähteteksti]Muud
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Capie, David (2004). Under the Gun: The Small Arms Challenge in the Pacific. Wellington: Victoria University Press. Lk 70–71. ISBN 978-0864734532.
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Richard Jones; Andrew White (2008). Jane's Guns Recognition Guide. HarperCollins. Lk 399. ISBN 978-0-00-726645-6.
- Richard Jones (2010) [2009]. Jane's Infantry Weapons. Jane's Information Group. Lk ?. ISBN 978-0-7106-2869-5.
- Andrew, C. Tillman (august 1989). "IDR test report: Ultimax light machine gun—the ultimate in controllability". Jane's International Defence Review. Jane's Information Group: 1093–1095. ISSN 0020-6512.