Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu
| Asutatud | 1937 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1991 |
| Tüüp | Nõukogude liiduvabariigi parlament |
| Asukoht | Gruševskõi 5, Kiiev |
| Liikmed | 450 (1990) |
| Viimased valimised | 1990 |
Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu (ukraina keeles Верховна Рада Української РСР, vene keeles Верховный Совет Украинской ССР) oli aastatel 1937–1991 Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kõrgeim seadusandlik valitsusorgan ja Ukraina NSV parlament. Ülemnõukogu asutati 1937. aastal vastavalt uuele Ukraina NSV põhiseadusele Nõukogude Liidu Ülemnõukogu eeskujul ning see asendas Üleukrainalist Nõukogude Kongressi, mis oli olnud eelnevalt Ukraina NSV parlament. Kuni 1990. aasta valimisteni oli Ukraina Kommunistlikul Parteil ülemnõukogu üle täielik kontroll. Pärast Nõukogude võimu kokkuvarisemist 1991. aastal korraldati ülemnõukogu ümber Ukraina Ülemraadaks.[1]
Ukraina NSV Ülemnõukogu ülesanded ja koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Ülemnõukogu oli seaduse järgi ainus institutsioon liiduvabariigis, millel oli pädevus muuta Ukraina NSV põhiseadust, tegelda seadusloomega, kinnitada riigi majandusliku ja poliitilise arengu riiklikud plaanid (sh liiduvabariigi eelarve) või muuta vabariigi halduspiire. Ülemnõukogu valis Ukraina NSV Ministrite Nõukogu, võttis vastu Ministrite Nõukogu aruanded ning määras Ukraina NSV Ülemkohtusse kohtunikke.[1]
Ülemnõukogus oli parlamendi asutamisel saadikute arv 304, kuid kohtade arv hakkas kiiresti kasvama.[2] 1955. aastal jõudis see 435 kohani ning maksimaalselt oli kohti 1977. aastal 650, misjärel neid vähendati 450 kohani 1990. aastal. Esimestel aastatel kogunes ülemnõukogu vaid paaril nädalal aastas ja valis ülemnõukogust istungjärkude vahelisel ajal enda asemel tegutsema Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidiumi, millele delegeeris peaaegu kõik oma volitused. Presiidium koosnes esimehest, kolmest aseesimehest, sekretärist ja umbes 20 liikmest. Presiidiumi (ja ülemnõukogu) esimees oli juriidiliselt Ukraina NSV riigipea. Kõige olulisemad Presiidiumi tehtud otsused pidi ülemnõukogu kogunedes ratifitseerima.[1]
Saadikuid valisid parlamenti valimisõiguse järgi üle 18-aastased (varem 21-aastased) Ukraina NSV kodanikud otsesel salajasel hääletusel. Saadikud valiti umbes 110 000 elanikuga valimisringkondadest. Valimistel võisid saadikuid esitada vaid Ukraina Kommunistlik Partei või selle kontrolli all olevad organisatsioonid.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu loodi vastavalt Ukraina NSV 1937. aasta põhiseadusele NSV Liidu Ülemnõukogu eeskujul Üleukrainalise Nõukogude Kongressi asemele.[1]
Mihhail Gorbatšovi algatatud reformidest ajendatuna võttis Ukraina Ülemnõukogu 1989. aasta novembris vastu uue valimisseaduse, mis lubas piiratult ka kandidaatide esitamise väljastpoolt parteid ja võimaldas valimistel kandideerida mitmel kandidaadil. Hoolimata paljude eeskirjade eiramisest ja riigipoolsest sekkumisest valiti 1990. aasta märtsis ülemnõukogusse üle 120 Demokraatliku Bloki toetaja, mis oli esmakordne ülemnõukogu koosseis, mis ei sisaldanud vaid kommuniste. 1991. aastaks oli ülemnõukogu kujunenud kõige olulisemaks foorumiks võitluses demokraatlike muutuste eest Ukrainas. Ukraina iseseisvudes säilitati küll ülemnõukogu koosseis, aga ülemnõukogu ise nimetati ümber Ukraina Ülemraadaks ning parlament korraldati ümber Ukraina uuele demokraatlikule riigisüsteemile vastavaks.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Supreme Soviet of the Ukrainian SSR". Encyclopedia of Ukraine. 1993. Vaadatud 29.05.2022.
- ↑ "Voennyĭ vestnik, 18. köide". "Krasnai︠a︡ zvezda". 1938.