Uig
Uig on eesti etnograafias valge pruudilinik, mis valmistati peenlinasest riidest (suurus umbes 70x200 cm) ning mille servad olid kaunistatud pitsi, pilu või tikandiga.[1]
Ujuga kaeti pruudi pea ja nägu sõidul peiukoju[2] ning kasutusel oli ta 19. sajandil Lääne-Eestis ja saartel (Kihnus veel 20. sajandi algulgi).
Varasemal ajal kanti abielunaiste poolt ka õlakattena. Uju kasutamine arvatakse tulenevat pruudiröövitavast.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Entsüklopeedia
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 324
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 225 Viitamistõrge: Vigane parameeter """ sildis
<ref>. Toetatud on järgmised parameetrid: dir, follow, group, name.