Lehekülje Uganda lähteteksti vaatamine

{{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}}
{{Riik
|  riiginimi = Uganda Vabariik
|  omastav = Uganda
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of Uganda
|  nimi2_keel = suahiili | nimi2 = Jamhuri ya Uganda
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapi_laius = 125px
|  vapp = Coat of arms of Uganda.svg
|  asendikaart = Uganda in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[inglise keel|inglise]] ja [[suahiili keel|suahiili]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Kampala]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Robinah Nabbanja]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  rahvaarv_viide = 
|  iseseisvus = 9. oktoober 1962
|  valuuta = [[Uganda šilling]] (UGX)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +3
|  hümn = "[[Oh Uganda, Land of Beauty]]"
|  usund = 
|  üladomeen = [[.ug]]
|  telefonikood = 256
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = UGA
|  märkused = 
}}

'''Uganda''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Ida-Aafrika]]s, mis piirneb idas [[Keenia]], põhjas [[Lõuna-Sudaan]]i, läänes [[Kongo DV]], lõunas [[Rwanda]] ja [[Tansaania]]ga. Uganda lõunaosas on [[Victoria järv]].

Alates 1962. aastast, mil Uganda iseseisvus, kuulub Uganda [[Briti Rahvaste Ühendus]]se.

== Loodus ==
Riik asub laial avatud [[platoo]]l, mis on merepinnast 900–1500&nbsp;m kõrgusel.

Aluspõhi koosneb vanadest kristallkivimitest.

Ugandas on palju järvi ja soid, mis katavad 15% riigi pindalast. [[Victoria järv]]e ja [[Kyoga järv]]e vesi voolab [[Niilus]]e ülemjooksu lisajõgedesse.

Läänepiiril on suur org, milles asuvad [[Rutanzige järv]], [[George'i järv]] ja [[Alberti järv]], ja [[Ruwenzori]] mäestik, mida seostatakse uinunud [[vulkaan]]idega. Mäestiku kõrgeim tipp on [[Margherita mägi]] (5109&nbsp;m). Idas lõpeb Uganda platoo samalaadse oruga. Idas paiknevas mäestikus asub kõrge vulkaan [[Elgon]]i mägi (4321&nbsp;m). Põhjas laskub platoo laugjalt Lõuna-[[Sudaan]]i ja [[As-Sudd]]i soo poole. Ruwenzori mägedes ja kõrgetel vulkaanidel on igilumi.

Ugandas sajab väga palju vihma, sest riik asub mõlemal pool ekvaatorit.Vihmavaesemad piirkonnad on põhja- ja idapiirkond. Vihmaperiood kestab 9–11 kuud. Kõige vihmasem periood on märtsist juunini. [[Victoria järv]]e ümbruses ja Lääne-Uganda mägedes on sademeid 150&nbsp;cm aastas. Sademete rohkus võimaldab põllumeestel aastaringi toiduvilja kasvatada.

Ugandas on kõrge asendi tõttu troopiline kliima ning paiguti ekvatoriaalne kliima. Pealinna [[Kampala]] keskmine temperatuur on 22 kraadi.

Lõuna-Ugandat ja mägede madalamad nõlvad olid kunagi troopiliste vihmametsadega kaetud. Neid raiuti põllumaa saamiseks. Praeguseks on alles mõned hajusad metsaalad. Põhja pool, kus sademeid on vähem, on kõrged rohuse alustaimestikuga puistud. [[Ruwenzori]] mäestikus ja Elgoni mäel kasvavad omapärased hiigeltaimed.

Vihmametsade maharaiumise tõttu on loomastik vähenenud ja liikunud rohumaadele. Liha ja trofeede saamiseks peetakse metsloomadele jahti. Loomade kaitseks on rajatud mõned rahvuspargid. Kõige suurem rahvuspark on [[Kabalega]] (varem [[Murchison Falls]]) kummalgi pool Victoria Niiluse jõge. Seal elavad [[aafrika elevant|elevandikarjad]]. Riigi edelaosas asub [[Mgahinga gorillade rahvuspark]].

Metsad hõlmavad üle neljandiku Uganda pindalast. Suurem osa neist on hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10–25% maapinnast.
Metsad paiknevad riigi kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad [[savann]]imetsad, lõuna pool muutuvad metsad tihedamaks ja lopsamaks ning otsapidi ulatub riik [[vihmametsavöönd]]isse. Savannis domineerivad mitut liiki [[akaatsia|akaatsiad]], teised levinud puuliigid on [[Ahvileivapuu|baobab]] (ahvileivapuu), [[eebenipuu]], [[mahagonipuu]].
Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavatest küttepuudest. 1990. aastate keskel kasutati üle 75% riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja [[Puusüsi|puusütt]]. Nüüdseks on puidu roll [[nafta]] ja [[maagaas]]i laialdasema kasutuselevõtu tõttu ilmselt vähenenud.
Akaatsiatelt kogutakse [[kummiaraabik]]ut, mis on Uganda üks tähtsamaid ekspordiartikleid ning Uganda asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil.
Viimasel ajal on põllumaade laiendamise tõttu metsade pindala vähenenud. Valitsus on metsaraiet seadustega piiranud ja reguleerinud.

== Ajalugu ==

1877. aastal jõudsid Ugandasse kristlikud misjonärid. 1894. aastast oli Uganda Suurbritannia [[protektoraat]]. Tänapäevaste piiridega on Uganda 1914. aastast. 1962. aastal Uganda iseseisvus, riiki juhtis peaminister [[Milton Obote]]. 1963. aasta põhiseadusega loodi presidendiameti. Presidendiks määrati kuningas [[Edward Mutesa II]]. Aastail 1971–1979 valitses riiki diktaator [[Idi Amin]], kes tuli võimule sõjaväelise riigipöördega. 1980. aastal sai võimule taas Milton Obote, kelle ajal jätkusid repressioonid ja kodusõda. Obote kõrvaldati võimult sõjaväelise riigipöördega 1985. aastal.

1987. aastast kestab riigis relvakonflikt [[Yoweri Museveni]] juhitava keskvalitsuse ja usuliselt motiveeritud relvarühmituse [[Issanda Vastupanuarmee]] vahel, milles on hukkunud üle 10 000 inimese ning oma eluaseme on kaotanud üle 80 000 inimese.

== Haldusjaotus ==
[[File:Districts of Uganda 2020-07.png|thumb|325x325px|Uganda piirkonnad ja ringkonnad <br />{{Legend inline|#fd7e7e|Keskpiirkond}} {{Legend inline|#7e7efc|Lääne piirkond}} {{Legend inline|#7efd7e|Ida piirkond}} {{Legend inline|#fefe7f|Põhja piirkond}}]]

2022. aasta seisuga on Ugandas järgmised haldusüksused:

* 4 geograafilist piirkonda
* 15 alampiirkonda
* 121 ringkonda.
* 146 maakonda, üks linnaomavalitsus ja kolmteist omavalitsust
* osamaakonnad
* kihelkonnad ja külad.

{| class="wikitable sortable" style="text-align:center"
|+ Uganda piirkonnad
|-
! Piirkond
! Rahvaarv
! Keskus
! Ringkondi
! Pindala<ref>{{cite web | url=http://www.geohive.com/cntry/uganda.aspx | title=Uganda: Administrative units | publisher=GeoHive | access-date=18 June 2013 | archive-url=https://web.archive.org/web/20130511184735/http://www.geohive.com/cntry/uganda.aspx# | archive-date=2013-05-11 | url-status=dead }}</ref>
|-
| [[Keskpiirkond (Uganda)|Keskpiirkond]]
| 12 965 363
| [[Kampala]]
| 24
| 61 403
|-
| [[Läänepiirkond (Uganda)|Läänepiirkond]]
| 12 075 041
| [[Mbarara]]
| 26
| 55 277
|-
| [[Idapiirkond (Uganda)|Idapiirkond]]
| 12 303 022
| [[Mbale]]
| 32
| 39 479
|-
| [[Põhjapiirkond (Uganda)|Põhjapiirkond]]
| 9 780 104
| [[Gulu]]
| 30
| 85 392
|-
! Kokku
! 47 123 531
! Kampala
! 112
! 241 550
|}

== Vaata ka ==
* [[Ankole]]
* [[Issanda Vastupanuarmee]]
* [[Uganda riigipeade loend]]
* [[Uganda jalgpallikoondis]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Rahvaste Ühendus}}
{{Aafrikariigid}}

{{koord |type=country |region=UG}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aafrika maad]]
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]]
[[Kategooria:Uganda| ]]