Tüvi
See artikkel räägib botaanikamõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Tüvi (keeleteadus); zooloogia mõiste kohta artiklit Kere; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tüvi (täpsustus). |
Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa. Aianduses loetakse tüveks varre maapinnast kuni alumise suure külgoksani ulatuvat osa.
Tüvi on puude üks tähtsamaid struktuure, sest sealt harunevad oksad ja nendest omakorda teised taime maapealsed osad, mis moodustavad võra. Tüvi kinnitub maapinda juurte abil. Puude tüvi on kaetud puukoorega ning see on oluline puuliikide määramisel; sageli varieerub tüve värvus puu eri kõrgusil.
Tüvi esineb nii "tõelistel" puittaimedel kui ka näiteks palmidel ja teistel üheidulehelistel. Kõigil taimedel muutub tüvi aja jooksul kõvemaks protsessi tulemusel, mida nimetatakse kaheidulehelistel puudel sekundaarseks kasvuks ja üheidulehelistel puudel pseudosekundaarseks kasvuks.
Aianduses eristatakse varrel kolme osa:
- tüvi – maapinnast alumise külgoksani;
- tüvepikendus – tüve jätk võra sees, millele kinnituvad kõik teised oksad;
- võra juhtoks – viimase aasta juurdekasv puu ladvas.[viide?]
Puutüved on metsatööstuse põhiline toormaterjal.
Põõsaste maapinna lähedalt sirutuvaid (suhteliselt) jämedaid varsi kutsutakse tüvikuteks.[viide?]
Kui puu hävib, aga tüvest jääb alumine osa alles (see võib juhtuda näiteks tormimurru või metsaraie tulemusena), nimetatakse tüve allesjäänud osa kännuks.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Tüvi |