Tverečius

Tverečius
leedu	Tverečius
poola	Twerecz
Elanikke	231 (2011)
Koordinaadid	55° 19′ N, 26° 36′ E

Tverečius (valgevene keeles traditsiooniliselt Цверач)^[2] on alev Leedus Ignalina rajoonis, Tverečiuse valla halduskeskus. Alev asub Ignalinast 20 kilomeetrit kagus merepinnast 127 meetri kõrgusel Tverečiuse järve kaldal.

Alevis on Didžiasalise kooli filiaal,postkontor ja raamatukogu. Tverečiuse katoliku kirik valmis aastal 1906.

Linna järgi on nime saanud Kunda lademe Tverečiuse kihistu.^[3]

Sealne murrak on üks vanapärasemaid leedu keele murrakuid.

Alevis sündis aastal 1889 Leedu jurist ja poliitik Boleslovas Jonas Masiulis.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

247 (1866)
199 (1885)
192 (1897)
347 (1905)
315 (1959)
240 (1970)

301 (1979)
225 (1982)
300 (1987)
351 (1989)
272 (2001)
231 (2011)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alevist loodes asuvad IX–XII sajandil kasutusel olnud Tverečiuse muinaskalmed. Asulat ennast on esmamainitud aastal 1501, mil sinna rasusid augustiinlased ja rajasid külla oma kloostri. Toona rajati sinna ka esimene kirik. Aastal 1662 finantseeris Trakai vojevood Mikołaj Stefan Pac uue kloostrikompleksi ja kivist kirikuhoone rajamist. Aastal 1781 rajati sinna kool, mis praegu paikneb Didžiasalises. Tsaariajal olid asula venekeelseteks nimekujudeks Тверецъ^[4] ja Тверечь.^[5] Aastal 1832 sealne klooster suleti.

Aastail 1920–1939 kuulus Tverečius Poola koosseisu. Aastail 1939–1940 oli alev Valgevene NSV koosseisus. Teise maailmasõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad.^[6] Nõukogude võimud küüditasid 7 sealset elanikku. Nõukogude perioodil oli alev kohaliku kolhoosi keskasulaks.

Surnuaial asuv tulpkabel
Alevi tänavavaade
Katoliku kirik

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ 2011 m. surašymas
↑ Вялікі гістарычны атлас Беларусі : у 3 т. / Дзяржаўны камітэт па маёмасці Рэспублікі Беларусь, Рэспубліканскае унітарнае прадпрыемства «Белкартаграфія»; рэдкалегія: В. Л. Насевіч (галоўны рэдактар) [і інш.]. — Kd. 2 / — 2013 — lk. 74. — ISBN 978-985-508-245-4.
↑ LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 43
↑ Тверецъ. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 32А (64) : Тай — Термиты. С.-Петербургъ, 1901., 708 lk.
↑ Тверечь. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 63 lk.
↑ Tverečius. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XXIV (Tolj–Veni). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1] 2011 m. surašymas

[2] Вялікі гістарычны атлас Беларусі : у 3 т. / Дзяржаўны камітэт па маёмасці Рэспублікі Беларусь, Рэспубліканскае унітарнае прадпрыемства «Белкартаграфія»; рэдкалегія: В. Л. Насевіч (галоўны рэдактар) [і інш.]. — Kd. 2 / — 2013 — lk. 74. — ISBN 978-985-508-245-4.

[3] LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 43

[4] Тверецъ. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 32А (64) : Тай — Термиты. С.-Петербургъ, 1901., 708 lk.

[5] Тверечь. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 63 lk.

[6] Tverečius. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XXIV (Tolj–Veni). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2015

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]