Tverai

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tverai

leedu Tverai
žemaidi Tverā
poola Twery


Elanikke: 680 (2001)

Koordinaadid: 55° 44′ N, 22° 9′ E
Tverai (Leedu)
Tverai

Tverai on alev Leedus Rietavase omavalitsuses, Tverai valla halduskeskus. Tverai asub Aitra jõe ääres. Alevis on keskkool ja raamatukogu. Alevi kohta on vanasti vene keeles kasutatud nimekujusid Твери[1] ja Тверы.[2]

Alevis on säilinud vana žemaidipärane põhiplaan. Tverais asub aastal 1897 valminud kirik, mis on üks suuremaid puitkirikuid Leedus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda mainitakse asulat aastal 1251. Toona asus seal Žemaidi vürstile Vykintasele kuulunud kants (Tviriment), mille hõivas Mindaugas. Vykintas ründas koos liitlastega Mindaugast, aga oli sunnitud viimaks Tverai kantsi taganema, sai haavata ja kaotas kantsi. Aastal 1289 nimetatakse asulat ka Saksa ordu aruannetes. Kuni XIV sajandini esinebki asula edaspidi vaid ordu rüüsteretkede kirjeldustes. Tverai ümbruses asuvate Pribitka ja Šlapeikiškise muinaskalmistute uuringud näitavad, et sel ajal elas Tverais vähemalt kaks suurt ja jõukat kogukonda.

Aastal 1527 sai Tveraist Kęsgailade valdus. Aastal 1589 on esimest korda mainitud seaset kirikut. Aastal 1600 sai Tveraist alev. Aastal 1640 sai alev õiguse pidada kolm korda aastas laata.

Põhjasõja, aastal 1709, laastas Tveraid katk. Toona oli alev Połubińskite valduses. Aastal 1721 elas Tverais vaid neli peret. Aastal 1776 rajasid Bilevičiused alevi juurde mõisa. Alev taastus aastaks 1789.

Aastal 1804 asutati Tverai kool. Nii aastail 1831 kui ka 1863 osalesid alevi elanikud aktiivselt ülestõusus tsaarivõimude vastu. XIX sajandil taasavastatakse ka vana peidetud ristisõdadeaegne kivitee (kūlgrinda), see on omataolistest pikim ja tuntuim. Aastal 1897 valmis Tverai kirik, 1907. aastal aga selle kivist kellatorn.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Твери. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 32А (64) : Тай — Термиты. С.-Петербургъ, 1901., 708 lk.
  2. Тверы. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 76 lk.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]