Lõugtundlased

Allikas: Vikipeedia
Lõugtundlased
Fossiilide leiud: Kambrium - retsentne
Odasaba (Limulus polyphemus)
Odasaba (Limulus polyphemus)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond: Lõugtundlased Chelicerata
Heymons, 1901
Klassid

Ämblikulaadsed Arachnida
Odasabalised Xiphosura
Hiidjalgsed Pycnogonida
Meriskorpionilised Eurypterida

Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana. Lõugtundlaste hulka arvatakse ämblikulaadsed (Arachnida), odasabalised (Xiphosura) jt. Lõugtundlastega on fülogeneetiliselt lähedalt seotud väljasurnud trilobiidid (Trilobita).

Tänapäevaks on ka enamik mereelulisi lõugtundlasi, kaasa arvatud kogu meriskorpioniliste (Eurypterida) klass, välja surnud.

Alamhõimkonnad ja klassid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. lõugtundlased (Chelicerata)

1. skorpionilised (Scorpionida) 2. ämblikulised (Araneae) 3. lestalised (Acarina)



Iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõugtundlaste keha koosneb pearindmikust ja tagakehast (abdoomenist). Enamikul rühmadel moodustub pearindmik 6–8 lülist. Lõugtundlastel puuduvad tundlad. Neil on kaks paari suiseid: esimesi kutsutakse lõugtundlateks (millest ka nende nimi) ehk helitseerideks ja teist paari lõugkobijateks ehk pedipalpideks.

Enamik lõugtundlasi on röövloomad.

Lõugtundlased on lahksoolised.