Mine sisu juurde

Tumekimalane

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tume kimalane)
Tumekimalane

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Kiletiivalised Hymenoptera
Alamselts Rippkehalised Apocrita
Sugukond Mesilaslased Apidae
Perekond Kimalane Bombus
Liik Tumekimalane
Binaarne nimetus
Bombus ruderarius

Tumekimalane (Bombus ruderarius) on mesilaslaste sugukonda kuuluv kimalaseliik.

Tumekimalast leidub Euroopas ja Loode-Aasias Iirimaalt läänes kuni Siberi ja Loode-Hiinani idas, Põhjalahe ja põhjapolaarjooneni Skandinaavias ning lõuna suunas Põhja-Aafrikas, Lõuna-Itaalias, Kreekas ja Balkani poolsaarel. Jaotus on ebaühtlane – Põhja-Aafrikas peetakse teda väga haruldaseks, samas kui Püreneede idaosas on tumekimalane väga levinud, moodustades enam kui poole kõigist kimalastest selles piirkonnas.[1]

Tumekimalane sarnaneb väliselt kivikimalasega, sametkimalasega (Bombus confusus) ja sorokimalase alamliigiga, kellel kõigil on rindmik ja tagakeha eesmine osa mustad, tagakeha tipp aga oranžikaspunane. Oluline erinevus on tagumiste jalgade suirakorvikest ümbritsevaid karvade värvuses – tumekimalasel on need oranžikaspunased, ülejäänud sarnastel liikidel aga süsimustad.[2]

Tumekimalase suised on keskmise pikkusega.[2]

Tumekimalane pesitseb maapinnal (nt samblas, kompostihunnikus) või pinnases maapinna lähedal endistes hiireurgudes.[2] Pesakond ei ole kuigi suur, sinna kuulub alla 100 töölise.[3] Elupaik on avatud, mille hulka kuulub ka prahitaimkond. Tumekimalane väldib väga metsaseid alasid.[2]

Esinemine ja kaitse Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Tumekimalane võilillel

Eestis on ta sage[4] ja kuulub kuue arvukaima liigi hulka[2]. Ta on meil arvatud III kaitsekategooriasse.

  1. Atlas Hymenoptera. Bombus (Thoracobombus) ruderarius
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Eesti kimalased (pdf)
  3. "Eesti kimalaste fauna ja ohustatus (2021)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. mai 2021. Vaadatud 16. mail 2021.
  4. M. Chinery, 2005. Euroopa putukad (tõlkinud ja kohandanud Teder, T. & Tammaru, T). Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 252.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]