Tulepakk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Saetud pakuküünal annab paari meetri raadiuses soojust ja valgust. 2020. aasta detsember Kõrvemaal.
Puuritud pakuküünal.
Saetud tulepakud, 2014. a detsember.
Saetud tulepakud, 2017. aastavahetus Kõrvemaal.

Tulepakk (sünonüümid: pakuküünal, Rootsi küünal, Rootsi tõrvik, Kanada küünal, lapi küünal) on puidust lõigatud või puuritud pakk, mida kasutatakse valguse ja soojuse tekitamiseks. Tänu oma väiksusele saab seda tänapäeval kasutada lõkke asendusena.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Paku päritolu seostatakse Rootsiga ning Kolmekümneaastase sõjaga 17. sajandil, mil rootsi sõdurid otsisid viisi, kuidas säästliku küttepuude kasutusega sooja, valgust ning toiduvalmistusviisi luua.[1]

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Puuritud tulepakk töötab ilma lisahalgudeta tänu korstnaefektile, pakk on omamoodi miniatuurne korsten, kus alumises osas on algne leek ja ülevalt väljuvad kuumad gaasid.[2] Saetud tulepakku saab süüdata ka ülemisest otsast.

Variatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Puuritud tulepaku otsast väljuva leegi soojuse ja valguse ulatus on saetud pakust piiratum, kuid kuumus on kontsentreeritum, mis teeb selle toiduvalmistamiseks sobivamaks. 2021. aasta detsember Kõrvemaal.

Pakku on algselt valmistatud saagides. Teine versioon on puuritud pakk. Samuti on võimalik sarnasel tööpõhimõttel kasutada haokubu.

Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]

  • Saetud paku puhul tehakse ligi paarikümne sentimeetri pikkusele ja mõneteist sentimeetri laiusele pakule kaks läbistavat, teineteise suhtes risti asetsevat pikilõiget. Süütamise lihtsustamiseks lõigatakse tänapäeval kettsaega paku alaosas külje sisse avaus, kuhu pannakse süüteaine, laastud, kasetoht või süütetablett. Süüdata võib ka paku ülemisest otsast. Puit peaks olema pool aastat kuivanud ning sõltuvalt tingimustest (paku suurus, niiskussisaldus, materjal, õhurõhk, tuul, sademed) võib põleda kaks kuni viis tundi.[1][3]
  • Sakslased kutsuvad tulepakku Rootsi tõrvikuks e Schwedenfackel.
    Puuritud pakule puuritakse kaks auku: allosas keskpaigani avaus ja piki paku südamikku alumise avauseni pikem auk – külgvaate ristlõikes on see täpselt L-kujuline.[4] Puuritud tulepakk põleb saetud pakust kauem.
  • Haokubu puhul seotakse kas traadi või vitste abil paarisentimeetrise läbimõõduga oksad kokku, pannakse kubu püstiselt seisma ning süüdatakse see alumisest otsast, südamikust. Samal moel saab ka halgusid siduda.[5]

Puuritud pakuga saab teistest variantidest paremini süüa teha, kuna leegil on vaid üks väljumiskoht, mis teeb selle intensiivsemaks kui lõigatud paku, millel leek ja soojus väljuvad ka külgedelt. Toidu valmistamiseks asetatakse paku ülemisse otsa, leegi väljumiskoha ümber vähemalt kolm kivi või lüüakse mõned naelad, mis küpsetusnõu pakupinnast kõrgemal hoiavad. Lõigatud pakk või haokubu sobib paremini valguse ja laiema ulatusega soojuskiirguse loomiseks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Võsoberg, Vidrik. "JÕULUPIDU ÕUES | Tee ise pikalt soojendav ja valgustav Rootsi tõrvik!". Õhtuleht, 25. detsember 2020. Vaadatud 25.01.2021.
  2. Kalamees, Targo. "Ehitusfüüsika, II osa". Tallinna Tehnikaülikool. Vaadatud 25.01.2021.
  3. wold630. "How to Make a Swedish Fire Torch". Instructables.
  4. Laks, Eva. "Tamsalu ettevõte pääses "Ajujahil" 25 parema hulka". Maaleht, 30.03.2013. Vaadatud 25.01.2021.
  5. "How To Make a Swedish Torch Stove". Die Hard Survivor. Vaadatud 25.01.2021.