Truumanni kivid

Allikas: Vikipeedia
Truumanni kivid 2023. aasta veebruaris

Truumanni kivid ehk Kalevipoja kivid ehk Võnnu Saare Suurkivid on kaks lähestikku paiknevat rabakivist hiidrahnu ja kolm väiksemat rahnu Lääne maakonnas Saare külas.

Hiidrahnudest suurim on lõunapoolne rahn (II). Selle pikkus on 11,4 m, laius 7,3 m, kõrgus 5,1 m, ümbermõõt 30,0 m[1] ja maapealse osa maht 185 m³[2].

Põhjapoolse (I) rahnu pikkus on 11,0 m, laius, 7,3 m, kõrgus 3,3, m, ümbermõõt 28,9 m[1] ja maapealse osa maht 86 m³[2].

Kividevaheline kaugus on 3,5 m. Rahnud on sirgete külgedega, mis osalt püstloodsed või eenduvad; laed on kaldtasandid langusega põhja või kirdesse. Mõlema lae serval on vallitaoline kõrgend.[2]

Kivid on varem moodustanud ühe tervikliku hiidrahnu. G. Helmersen oletab rahnude lagunemist välgulöögi tagajärjel, tuues tõestuseks rahnude hea kokkusobitavuse ja mustja klaasistunud pinna. Seletusviis on kaheldav, kuna rahnud paiknevad teineteise suhtes nihutatult ja klaasjaks pinnaks on ekslikult peetud veest sadestunud mustjat kilet. Kahtlematult on rahnud pärit ühest monoliidist, mis on lagunenud tõenäoliselt mandrijääst väljasulamisel. Enn Pirruse rekonstruktsiooni järgi (asetades väiksema rahnu serviti suurema põhjapoolsema osale) olnuks rahn Eesti kõrgeim – 11,5 m. Rekonstruktsiooni muudab usaldusväärseks rahne läbiv peeneteralise roosaka apliidi soon.[2]

Muistendi järgi olevat Kalevipoeg visanud kivi Vedraka Pataka mäelt Haapsalu lossi torni peale. Poolel teel langenud see maha ja otsast tulnud tükk ära.[2]

Hiidrahnud on alates 1937. aastast üksikobjektina looduskaitse all ning asuvad Silma looduskaitseala territooriumil.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Pirrus, Enn (2009). Eestimaa suured kivid. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Truumanni kivid". EELIS Infoleht. Vaadatud 27.12.2022.
  3. "Kalevipoja (Truumani) kivid". Keskkonnaportaal. Vaadatud 28.12.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]