Tondijutt

Allikas: Vikipeedia

Tondijutt (ingl ghost story) on etnoõudusulme alamžanr, mis hõlmab lugusid, mille tegelaskonna moodustavad üleloomulikud või psühhootilised, nt tondid, kollid, kummitused, fantoomid, luupainajad.[1]

Tondijuttudes on tontidele antud kõiketeadja või prohveti roll. Nad tegutsevad sõnumitoojate ja hoiatajatena, sageli ka painajate, hirmutajate ja kättemaksjatena.[1] Tondijuttude tondid käituvad maniakaalselt-sunduslikult ning nad ei suuda programmeeritud mustrist kõrvale kalduda.[2] Nad käivitavad närvekõditava sündmuste ahela, edastades autori sõnumit ja täites sageli pedagoogilist rolli.[3]

Eesti tondijutte[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ansomardi „Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud“ (1901)
  • Juhan Jaik „Kaarnakivi“ (1931)
  • Juhan Jaik „Tondijutud“ (1936)
  • Kersti Kivirüüt „Kaku kabel ja teisi tondijutte“ (2011)
  • „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat“ (2014)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Org, Andrus (2017). Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
  2. Krull, Hasso 2000. Millimallikas. Kirjutised 1996–2000. Tallinn: Vagabund, lk 143–157.
  3. Kumberg, Krista 2010. Elav vaimuelu laste- ja noortekirjanduses. – Nukits, 18–22.