Titicaca järv

Titicaca järv
	Satelliidipilt Titicaca järvest
Valgla maad	Peruu ja Boliivia
Väljavool	Desaguadero
Pindala	8372 km²
Pikkus	190 km
Laius	80 km
Keskmine sügavus	107 m
Suurim sügavus	281 m
Maht	893 km³
Koordinaadid	15° 50′ S, 69° 20′ W

Titicaca järv on Lõuna-Ameerika suurim järv. See asub Peruu ja Boliivia piiril.

Titicaca järv asub Andides Altiplano tasandiku põhjaosas, veetase 3812 meetrit üle merepinna. Järve lääneosa kuulub Peruu Puno piirkonda, idaosa Boliivia La Pazi departemangu.

Titicaca järve pindala on 8372 km², suurim pikkus 190 km, suurim laius 80 km, suurim sügavus 281 m, keskmine sügavus 107 m ja maht 893 km³. Järv on väga sopiline, selle kaldajoone pikkus on 1125 km. Järves on rohkem kui 42 saart, neist osa tehislikud.

Järv jaguneb kahte ossa, mida eraldab kõige kitsamas kohas kõigest 800 meetrit lai Tiquina väin. Suuremat osa nimetatakse Suureks järveks (Lago Grande) ja Chucuito järveks; selle keskmine sügavus on 135 meetrit ja suurim sügavus 284 meetrit. Väiksemat osa nimetatakse Wiñaymarkaks (Lago Huiñaymarca) ja Väikeseks järveks (Lago Pequeño); selle keskmine sügavus on 9 meetrit ja suurim sügavus 40 meetrit.

Järve valgla hõlmab 58 tuhat km². Järve voolab sisse 27 jõge, millest vooluhulga järgi suurimad on alates suurimast Ramis, Coata, Ilave, Huancané ja Suchez. Need jõed toituvad vihmaveest ja Altiplanot ümbritsevate liustike sulamisveest.

Väljavool toimub Boliivias asuva Desaguadero jõe kaudu Poopó järve, kust enam edasist väljavoolu ei ole. Desaguadero jõgi on laevatatav üksnes väikeste veesõidukitega. Selle vooluhulk on kümnendik Titicaca järve sissevoolava vee hulgast, ülejäänud vesi lahkub järvest aurumise kaudu. Aurumist soodustavad järve suur kõrgus merepinnast, intensiivne päikesekiirgus ja järve kohal puhuvad tugevad tuuled.

Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad allikad. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 10–11 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C. Talvel (juunist septembrini) segunevad intensiivselt järve pinnal ja põhjas olevad veekihid. Järve, kus selline veekihtide segunemine toimub, nimetatakse monomiktiliseks järveks.

Järve ja selle kaldaalasid asustab mitu endeemset loomaliiki, näiteks lennuvõimetu titikaka pütt ja ainult selles järves elav konnaliik, mis on kohastumuseks järve väikese hapnikusisaldusega omandanud väga kortsulise naha (suurem nahapind aitab järveveest paremini hapnikku omastada).

Järve Peruu-poolses osas asuvad tehislikud ujuvsaared Urose saared. Neid on umbes 42 ja need on tehtud totora-pilliroost, mis kasvab järve madalikel. Saared valmistasid uru indiaanlased kaitseks vaenlaste eest: häda korral võis nendega mööda järve minema sõita. Paljudel saartel on vaenlaste avastamiseks vahitornid, mis on samuti pilliroost ehitatud. Tänapäeval elavad saartel endiselt indiaanlased ja saared on turismiatraktsioon.

Järve Boliivia-poolses osas asub Isla del Soli saar (tõlkes 'Päikesesaar'), kus pärimuse järgi olevat päikesejumal sündinud, et luua inkade dünastia ja jagada kohalikele rahvastele tarkusi. Tänapäeval on saarel umbes 180 hoone varemed, mis enamjaolt pärinevad 15. sajandist. Nende seas on ka Püha Kalju ja labürintjas ehitis Chicana. Saar on mägine ja kaljune, seal pole mootorsõidukeid ega sillutatud teid. Saarel elab umbes 800 peret, kes tegelevad põllumajanduse, kalapüügi ja turismiga. Saarel on paadiühendus Copacabana linnaga.

Titicaca järv asub merepinnast 3812 meetri kõrgusel. See on maailma kõrgeimal asuv järv, millel toimuvad regulaarsed kommertsreisid. Esimene aurulaev lasti järve 1862, aga kohalikud indiaanlased sõitsid järvel juba sajandeid varem. Raudteepraam ühendab Peruus olevat Puno ja Boliivias olevat Guaqui sadamat, ehkki nende linnade raudtee rööpmelaius on vastavalt 1435 ja 1000 mm.

Suurimad Titicaca kaldal olevad linnad on Copacabana Boliivias ja Puno Peruus.

Boliivial puudub merepiir, kuid sõjalaevastik on tal olemas sellegipoolest. See asub Titicaca järvel ja tegutseb aktiivselt.

Titicaca järve veetaset jälgitakse alates 1949. aastast. Alates 2000 on järve veetase igal aastal langenud ja jõudnud jälgimisaegse perioodi madalaima tasemeni. Veetaseme langust põhjustavad lühemaks muutunud vihmaperioodid ja liustikud.

Välislingid

Titicaca järv (inglise keeles)