Timok

Allikas: Vikipeedia
Timoki jõgi
Timok Bulgaarias
Timok Bulgaarias
Lähe Svrljiške Planine
43° 18′ 30″ N, 22° 20′ 37″ E
Suubub Doonau
44° 12′ 50″ N, 22° 40′ 13″ Ekoordinaadid: 44° 12′ 50″ N, 22° 40′ 13″ E
Valgla maad Serbia, Bulgaaria
Valgla pindala 4630 km²
Pikkus 202 km
Langus 977 m
Vooluhulk 24 m³/s
Parempoolsed lisajõed Beli Timok
Vasakpoolsed lisajõed Crni Timok

Timok (ladina keeles Timacus) on jõgi Serbia idaosas ning Bulgaarias, Doonau parempoolne lisajõgi. Timok kannab eri piirkondades eri nimesid (Beli Timok, Crni Timok, Svrljiški Timok, Trgoviški Timok), jõge teatakse alamjooksul ka nime all Veliki Timok). Jõe pikkus alates Svrljiški Timoki lähtest kuni suubumiseni Doonausse on 203 km (sellest viimased 15 kilomeetrit Serbia ja Bulgaaria piiril). Jõe suue asub merepinnast 28 meetri kõrgusel, ühtlasi on see ka Serbia kõige madalam punkt. Timok kuulub Musta mere valglasse, selle vooluhulk suudmes on 24 m³/s, аga mõningatel aastatel võib keskmine vooluhulk olla ka 40 m³/s. Jõgi on Serbias viimane ja Bulgaarias esimene Doonau lisajõgi.

Timoki laius on 35, sügavus aga 0,5-1,5 meetrit. Peale seda, kui sellesse suubub suurim vasakpoolne lisajõgi Vražogrnačka jõgi (45 km), läbib jõgi Vražogrnačka kuru, mille sügavus on 150-240 meetrit, pikkus aga 4,5 kilomeetrit. Seejärel on jõel erosiooni teel tekkinud laiem koht Trnaveci küla lähistel, siis läbib aga jõgi Sokolovica mäestikus Suure kuru, kus jõel on arvukalt meandreid. langus on 39,7 m ja lang on 0,22 m/km. Neist tuntuim on Straževica (endine meander, mis asub Timoki paremal kaldal). Seejärel voolab jõgi mööda 300 kuni 100 meetrit laia lammiorgu, kuni jõuab Veljkovo küla all Doonau alluviaaltasandikule, mida mööda Timok voolab viimased 18 kilomeetrit.

Timok voolab Doonausse 10 kilomeetrit Negotinist ida pool Serbia kõige madalamas maanurgas ja on viimased 15,5 kilomeetrit Serbia ning Bulgaaria piirijõeks.

Veliki Timoki pikkus on 88 kilomeetrit ja valgla 1222 km². Koos Beli ja Trgoviški Timokiga on selle pikkus 201,7 kilomeetrit ja valgla 4630 km². Selle maksimaalne vooluhulk suudmes on 300 m³/s, aga kuivemal ajal vaid 3 m³/s, mis näitab jõe suurt sõltuvust sademetest. Koos Beli ja Trgoviški Timokiga on selle pikkus 201,7 kilomeetrit ja valgla 4630 km². Beli Timoki pikkus on 51 kilomeetrit, Trgoviški Timoki pikkus 45 kilomeetrit ja Svrljiški Timoki pikkus 64 kilomeetrit.

Timok on andnud nime piirkonnale, kust see läbi voolab (Timočka Krajina), aastal 1883 toimunud ülestõusule Milan Obrenovići vastu (Timoki mäss), sellesse piirkonda VII sajandil elama asunud slaavlaste hõimule (timotšaanid), aga ka ühele antiikaja traaklaste suguharule (timahhid).

Majanduslik tähtsus ja reostatus[muuda | muuda lähteteksti]

Čokonjari küla lähistel asub jõel väike hüdroelektrijaam, mille ehitus kestis aastast 1947 kuni aastani 1951. Selle hüdroenergeetilist potentsiaali kasutatakse ära vaid osaliselt. Selle paisjärv on ammu setetega täitunud ja elektrijaam toodab energiat vaid vastavalt jões olevale veehulgale.


Viimastel aastakümnetel on jõkke sattunud Borski basseinist reostust, mis omakorda põhjustab seda, et Timoki suudmest allavoolu on Doonau vesi saastatud vase, plii ja kaadmiumiga.

Jõe orgu läbib suur maantee ja Niši-Prahovo raudtee.

Tähtsamad asulad Timoki ääres on Serbias Svrljig, Knjaževac ja Zaječar, Bulgaarias jääb Timoki kaldale aga Bregovo linn.