Thyra

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Taani kuningannast; teiste samanimeliste isikute kohta vaata artiklit Thyra (täpsustus)

Lorenz Frølich. Thyra Dannebod annab käsu ehitada Dannevirke.
August Carl Vilhelm Thomsen. Thyra Dannebod ja Gorm Vana.

Thyra ehk Thyra Dannebod ehk Thyra Danebod (suri 10. sajandil) oli Taani (Jüütimaa) kuninganna, kuningas Gorm Vana abikaasa, kuningas Harald Sinihamba ema, Jellingi dünastia esiema.

Jellingi kivid
Jellingi kivid
Väikese Jellingi kivi esikülg
Väikese Jellingi kivi tagakülg

Thyra kohta on palju pärimusi ja teda on mainitud ka kroonikates, kuid tema olemasolu ainus kindel kinnitus on Jellingi kivid. Gorm püstitas Thyra mälestuseks väikese Jellingi kivi. Lisanimi Dannebod või Danebod tuleneb viimastest sõnadest (THURUI TANMARKAR BUT) väikesel Jellingi kivil (samad sõnad on ka suurel Jellingi kivil). Need sõnad võisid tähendada 'Taani uhkus' või 'Taani ehe' või 'Taanimaa parandus' või 'Taani pääste'. Pole selge, kas see sõna käis Gormi või Thyra kohta. Lause võis tähendada: "Kuningas Gorm tegi selle mälestusmärgi Thyra, oma abikaasa, Taanimaa paranduse (ehte) auks. " Võib-olla on silmas peetud, et Thyra päästis Taani sakslaste sissetungist. Suur Jellingi kivi ütleb: "Selle hauakivi laskis Harald, kes ühendas kogu Taani ja Norra ning tegi taanlased kristlasteks, püstitada oma isa Gormi ja oma ema Thyra auks."

Tema päritolu ega vanemate kohta pole midagi kindlat teada. Saxo Grammaticuse järgi ("Gesta Danorum") oli tema isa "Æthelred, Inglismaa kuningas", kes pidi siis olema Wessexi kuningas Ethelred I (on oletatud ka, et ta võis silmas pidada Edward Vanemat). Sel juhul oli Thyra ema Wulfthryth. Ta toodi Taani pantvangina ning abiellus Gormiga, kui too oli veel taanlaste pealik. Thyrale omistatakse ka poeg Haraldi kasvatamine kristlikus vaimus. Snorri Sturlusoni järgi oli Thyra isa Jüütimaa või Holsteini kuningas või jarl Harald Klak. Viimast on hakatud pidama tõenäolisemaks, sest Snorrit peetakse palju usaldusväärsemaks autoriks.

Et Gorm püstitas väikese Jellingi kivi Thyra mälestuseks, siis ilmselt suri Thyra enne Gormi, seega arvatavasti enne 958. aastat. Võib oletada, et ta sündis 10. sajandi alguses, kuid lähtudes eeldusest, et tema isa oli Ethelred, on tema sünd paigutatud 870. aasta ümbrusse (ta sündis sel juhul Wessexis) ja surm 935. aasta ümbrusse. Surmakohaks peetakse Jellingit. Arvatakse, et Jellingis oligi kuningapaari residents.

Saxo Grammaticuse ja Sven Aggeseni järgi ehitati Lõuna-Jüütimaa kindlustus Dannevirke põhiliselt Thyra juhatusel. Arheoloogia andmetel on Dannevirke siiski palju vanem. Thyra võis tegelda kindlustuse laiendamisega, sest arheoloogia andmetel rajati Dannevirke seitsmes järgus.

Thyrat on nimetatud väga targaks naiseks.

Arvatakse, et Thyra oli väejuht sõjas sakslaste vastu.

Thyral ja Gormil oli viis last:

Jellingi põhjapoolne kääbas ja kirik, Thyra matusekohad.

Thyra ja Gorm maeti Jellingisse ühe kääpa alla sealsest kahest suurest kääpast. Põhjapoolse kääpa all on suur puust hauakamber, mis dendrokronoloogia andmetel pärineb 958. või 959. aastast. See võis olla Gormi ja Thyra hauakamber. Hiljem maeti nad ümber sealsesse esimesse kirikusse (Jellingi kirik, ehitatud 1100. aasta paiku). Aastal 1978 kaevati praeguse kiriku idaosa alt välja haud, kust leiti keskealise mehe luid, mida peetakse Gormi säilmeteks. Thyra säilmeid ei ole leitud.

Rahvapärimuse järgi vangistasid trollid Thyra tütre ning viisid ta kaugel põhjas teisel pool Halogalandi ja Biarmalandi asuvasse kuningriiki.

Teise pärimuse järgi nõudis Thyra enne Gormiga abiellumist, et too ehitaks uue maja ja magaks seal talve kolm esimest ööd ning jutustaks talle, mida ta unes nägi. Unenäod jutustati pulmapeol. Nad sarnanesid vaarao unenägudega, mis too Joosepile jutustas. Merest tulid välja härjad (rikkalik viljasaak) ja linnud (sündiva kuninga au).