Mine sisu juurde

Thomas Kinnemond

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Kinnemondide suguvõsavapp

Thomas Kinnemond (suri 1657) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane (ooberst), Augsburgi linnamajor (stadtmajor), Koporje ja Neumünde komandant ja Liivimaa mõisnik.

Kinnemondide suguvõsast põlvnenud Thomas Kinnemond sündis Šotimaal Fife'is Ceresi kihelkonnas Callange'i külas või talus[1], mis kuulus suguvõsale juba alates 1440. aastatest[2]. Rootsi allikate järgi oli tema isa nimi William Kinnemond.

Thomas Kinnemond asus Rootsi krooni teenistusse 1626. aastal[3], järgnedes oma vanematele vendadele. Tema vend John Kinnemond (osadel andmetel lell; suri 1638) oli saabunud Rootsi juba varem ja saanud 1628. aastaks ooberstiks[4], Patrick Kinnemond (langes 1645 Brno piiramisel) alustas teenistust hiljemalt 1624. aastal.[5] Nende õde või vennatütar Isabella oli abielus kuningliku ihukaardiväerügemendi ooberstleitnant John Urquhartiga (suri 1656), kes oli 1643. aastal teeninud Thomas Kinnemondi assistendina Neumünde kindluses.[6]

Esimene kindel teada tema kohta Rootsi teenistuses pärineb oktoobrist 1628, mil ta teenis lipnikuna ooberst Johan Banéri (1596–1641) Östergötlandi jalaväerügemendis Preisimaal ooberstleitnant Göran Åkesson Soopi kompaniis.[7][8] Novembris 1628 oli ta lipnik sama rügemendi Salomon von Sackeni kompaniis.[9] Lipnikuna jätkas ta kuni 1629. aasta juunini[10]. Juulis ülendati leitnandiks rügemendiülem Banéri kompaniis[11]. Augustis 1629 edutati Banér kindraliks ning rügemendi juhtimisse võttis üle ooberst Erik Hand (suri 1632), kelle kompaniis jätkas Kinnemond teenimist[12][13][14][15][16]. Sellel positsioonil oli ta veel 20. mail 1631[17].

Osales 7. septembril 1631 peetud Breitenfeldi lahingus, kus kaotas jala.[7][18]

1632. aastal vallutasid Rootsi väed Augsburgi ning Kinnemond määratsi sinna linnamajoriks. Ta pidas seda ameti järgmise aastani ning lasi linna rajada luterliku kiriku.[7][19]

1637. aastal sai Koporje kindluse komandandiks ja 1640 Neumünde kindluse komandandiks Väina jõe suudmes ja ühtlasi ka Daugavgrīva kindluse komandandiks, mida hakati kutsuma "Kinnemondi kantsiks" (Kinnemunde skans), kuna tema juhtimisel viidi seal läbi ümberehitustööd.[7]

Neumünde komandandi töö kõrvalt juhtis ta ooberstleitnandina ka samas paiknenud Viiburi lääni ratsaväeeskadroni.[7][20][21][22][23][24][25][26] Neumünde komandandiks jäi ta 1649. aastani.[27]

Thomas Kinnemondi tegevust Neumünde komandandina kiitis korduvalt riigikantsler Axel Oxenstierna (1583–1654). 18. novembril 1640 märkis ta Rootsi Riiginõukogu istungil, et Kinnemond ei lase Neumünde kindlusse siseneda ühelgi välismaalasel ning 27. mail 1646, et Kinnemondi töö aitab tagada kogu Liivimaa turvalisust.[27]

Alates 1648. aastast sai ta 1500 taalri suurust aastapensioni.[7]

1650. aastal võttis tema Viiburi ratsaväeeskadroni juhtimise üle Johann von Patkul, kuid juba 1651. aastaks oli eskadroni baasil moodustatud rügement, mida juhtis ooberstiks ülendatud Kinnemond.[28][29][30][30]

1650. aastal tõstis kuninganna Kristiina Thomas Kinnemondi ja tema venna Patricku (postuumselt) aadliseisusse[7], ning Kinnemondide (nr. 505) suguvõsa introdutseeriti Rootsi rüütelkonda[18].

Teenis veel detsembris 1655. aastal Viiburi rügemendi ülemana[7], kuid olevat seejärel osadel andmetel erru läinud.[31] Siiski veel 23. veebruaril 1657 kirjutas ooberst Thomas Kinnemond Sõjakolleegiumile, et kaevata rügemendikirjutaja Hinrich Hinrichssoni peale, kelle käest polevat eskadroni sõdurid juba viiendat aastat palka kätte saanud. Kinnemond soovis, et teda ja teisi ohvitsere "nii kurjast inimesest vabastataks".[32] Samas kirjas tõi Kinnemond välja, et Daugavgrīva garnisonis möllas katk, mille olid Riiast kaasa toonud kuberner Simon Grundel-Helmfelti kompaniid. Kinnemondi sõnul olid "ebainimlikult paljud ära surnud".[33]

Thomas Kinnemondi päris oma lellelt Johan Kinnemondilt Sēja mõisa (Zögenhof, Enneberg) Krimulda kihelkonnas, mille too oli saanud lääniks 1621. aastal.[7][34] Abielu kaudu James Scotti tütrega sai Thomas Kinnemond Vändra (Fennern) mõisnikuks.

Perekond

[muuda | muuda lähteteksti]

Thomas Kinnemond abiellus Christina Scottiga, kes oli šoti päritolu Rootsi oobersti ja Vändra mõisniku James Scotti (suri 1635) ja Margareta Gibsoni tütar. Abielust sündisid:

  • Patrick Kinnemond (suri 1677), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), hukkus 1677. aastal Stettini piiramisel
  • Christina Kinnemond, Vändra pärijanna, oli abielus šoti päritolu Rootsi sõjaväelase (major) James Bennetiga (suri 1690)
  • tütar (suri 1661)

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Kelsey Jackson Williams "Three Scots Tombs in Riga." Northern Studies, 51, lk. 50-63.
  2. ↑ Callange. Fife Place Names
  3. ↑ Neumünde kindluse ohvitseride loend, 1650
  4. ↑ The Scotland, Scandinavia and Northern European Biographical Database (SSNE) - nr. 2828 - John Kinnemond
  5. ↑ The Scotland, Scandinavia and Northern European Biographical Database (SSNE) - nr. 2838 - Patrick Kinnemond
  6. ↑ Adliga ätten Urqvard nr 423 †
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 7,8 The Scotland, Scandinavia and Northern European Biographical Database (SSNE) - nr. 2832 - Thomas Kinnemond
  8. ↑ Johan Banéri rügemendi munsterroll, oktoober 1628
  9. ↑ Johan Banéri rügemendi munsterroll, november 1628
  10. ↑ Johan Banéri rügemendi munsterroll, juuni 1629
  11. ↑ Johan Banéri rügemendi munsterroll, juuli 1629
  12. ↑ Erik Handi rügemendi munsterroll, august 1629
  13. ↑ Erik Handi rügemendi munsterroll, september 1629
  14. ↑ Erik Handi rügemendi munsterroll, oktoober 1629
  15. ↑ Erik Handi rügemendi munsterroll, märts 1630
  16. ↑ Erik Handi rügemendi munsterroll, juuli 1630
  17. ↑ Erik Handi rügemendi munsterroll, mai 1631
  18. ↑ 18,0 18,1 Adliga ätten Kinnemond nr 505 †
  19. ↑ Alexia Grosjean "A Century of Scottis Governorship in the Swedish Empire, 1574–1700", kogumikust "Military Governors and Imperial Frontiers c. 1600-1800. A Study of Scotland and Empires.", lk. 65
  20. ↑ Thomas Kinnemondi eskadroni munsterroll, 1640
  21. ↑ Thomas Kinnemondi eskadroni munsterroll, 1641
  22. ↑ Thomas Kinnemondi eskadroni munsterroll, 1642
  23. ↑ Thomas Kinnemondi eskadroni munsterroll, 1645
  24. ↑ Thomas Kinnemondi eskadroni munsterroll, 1647
  25. ↑ Thomas Kinnemondi eskadroni munsterroll, 1648
  26. ↑ Thomas Kinnemondi eskadroni munsterroll, 1649
  27. ↑ 27,0 27,1 Alexia Grosjean "A Century of Scottis Governorship in the Swedish Empire, 1574–1700", kogumikust "Military Governors and Imperial Frontiers c. 1600-1800. A Study of Scotland and Empires.", lk. 69
  28. ↑ Johann von Patkuli (end. Thomas Kinnemondi) eskadroni munsterroll, 1650
  29. ↑ Thomas Kinnemondi rügemendi munsterroll, 1651
  30. ↑ 30,0 30,1 Thomas Kinnemondi rügemendi munsterroll, 1654
  31. ↑ Thomas Kinnemondi rügemendi munsterroll, detsember 1655
  32. ↑ Margus Laidre "Üks hä tru ja öige sullane. Elust Rootsi sõjaväes Eesti- ja Liivimaal 1650–1700". Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 1999, lk. 254
  33. ↑ Laidre, lk. 305
  34. ↑ Heinrich von Hagemeister. "Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands". Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 107
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Thomas_Kinnemond&oldid=6689891"