Terrie Moffitt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Terrie Edith Moffitt on (sündinud 9. märtsil 1955 Nürnbergis) on Ameerika kliiniline psühholoog.

Ta on tuntust kogunud antisotsiaalse käitumise uurimisega. Koos kolleeg Avshalom Caspiga on nad uurinud ka geenide ja keskkonna seost psüühikahäiretega. Moffitt on psühholoogia ja neuroteaduste professor Duke'i Ülikoolis USA-s, professor King’s College’s Suurbritannias ja töötab ka Dunedini Meditsiinikoolis Uus-Meremaal.[1],

Ta on uurimisjuhi abi Dunedini longituuduuringus (Dunedin Longitudinal Study), mis jälgib 1037 1972–1973. aastal Uus-Meremaal Dunedinis sündinud inimese elukäiku. Samuti algatas ta keskkonnariskide uurimiseks kaksikute longituuduuringu (Environmental-Risk Longitudinal Twin Study), mille raames jälgitakse 1100 Briti peret, kus sündisid kaksikud 1994.–1995. aastal.

Haridus ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Moffitt kasvas üles Põhja-Carolinas USA-s ja käis Põhja-Carolina Ülikoolis Chapel Hillis. Seal sai ta 1977. aastal bakalaureusekraadi psühholoogias. Ta jätkas õpinguid kliinilise psühholoogia alal Lõuna-Carolina Ülikoolis, kus ta tegi 1981. aastal magistritöö loomade käitumisest ja omandas doktorikraadi kliinilises psühholoogias 1984. aastal.[2], Ta jätkas tegevust California Ülikoolis Los Angeleses Neuropsühhiaatria Instituudis. 1985. aastal sai Moffittist assisteeriv professor Wisconsin-Madisoni Ülikoolis, kus ta sai professoriks 1995. aastal. Edaspidi on ta olnud õppejõuks King’s College’i Psühhiaatria Instituudis Londonis ja Duke’i Ülikoolis.

Uurimisvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Terrie Moffitt uurib, kuidas geneetilised ja keskkonnariskid mõjutavad kõrvalekalduvat käitumist ja psüühikahäireid. Eriti on ta huvitatud antisotsiaalsest ja kriminaalsest käitumisest. Uurib ta aga ka depressiooni, psühhoosi, sõltuvust ja kognitiivset vananemist. Ta on litsentsitud kliiniline psühholoog, kes on täiendanud end kliinilise praktikaga UCLA Neuropsühhiaatria Instituudis (1984).

Tema Dunedini multidistsiplinaarne tervise- ja arengu uurimus (Dunedin Multidisciplinary Health and Development Study) Uus-Meremaal on selgitanud nii lähedaste kui ka võõraste vahelist kuritegeliku käitumise mustrit. Samuti on ta selgust toonud naiste rolli kohta vägivalla algatamises. Prof. Moffitt teeb ka mahulist jätku-uuringut Suurbritannia kaksikute seas, et uurida arengu bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid mõjutajaid.

Kõige paremini on Moffitt tuntud oma antisotsiaalse käitumise teooria poolest. Selles eristab ta ühiskonnas eksisteerivat kahte tüüpi antisotsiaalset käitumist: noorukieas ja terve elu kestvat. Terve elu kestva antisotsiaalse käitumisega inimesed hakkavad kõrvalekalduvalt käituma juba lapseeas ja muster jätkub ka täiskasvanueas.[3] Oma kriminaalsuse ja inimarengu uurimuse eest pälvis ta ka Stockholmi kriminoloogiaauhinna (Stockholm Prize in Criminology).

Moffitt on tuntud ka geenide ja keskkonna interaktsiooni (GxE) uurijana. Koos oma kolleegi ja partneri Avshalom Caspiga on nad avaldanud Science’is 2 artiklit 2002. ja 2003. aastal. Neid loetakse ühtedeks esimesteks geenide ja keskkonna interaktsioonide uurimise töödeks inimestel. Esimeses uurimuses nad leidsid, et lapsed, kellel esineb polümorfism MAOA geenis, olid antisotsiaalse käitumise arenemisele peale lapseea väärkohtlemist haavatavamad. Tema uurimused geenide ja keskkonna mõjust antisotsiaalse käitumise kujunemisel on viinud laiema diskussioonini kriminaalse käitumise ennetamise osas väärkoheldud laste seas.[4]

Teine uurimus näitas, et inimesed, kellel esineb s/s alleel serotoniini transporter geen SLC6A4-s, on pärast stressi tekitavaid elusündmusi depressiooni väljakujunemisele haavatavamad.[5] Artikkel on tekitanud palju vastuolusid, mis on viinud mitmete metaanalüüside avaldamiseni psühhiaatria ja meditsiini ajakirjades 2009. ja 2011. aastal. Need on toetanud originaalartikli tulemusi, kuid arvamused teadlaste seas jäävad siiski erinevateks.


Riiklikesse ja rahvusvahelistesse komiteedesse kuulumine[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nuffield Foundation, Board of Trustees, 2010–2015
  • American Society of Criminology, Fellows Committee, 2010
  • The Health and Retirement Study, Data Monitoring Board, 2009
  • Stockholm Criminology Prize, Jury, 2007–2012
  • National Academy of Sciences, Panel on Understanding and Controlling the Demand for Illegal Drugs, 2007–2010
  • National Academy of Sciences, Advisory Committee on Law and Justice, 2005–2011
  • Academia Europaea, Behavioural Sciences section committee, 2008–2010
  • American Psychiatric Association WHO-NIMH committee to review research on DSM-V externalizing disorders, 2004–2007
  • Faculty 1000 of Medicine, 2005–2007
  • UK Department of Trade and Industry, Office of Science and Innovation, Foresight Project on Mental Capital, 2006
  • Institute Fellow, University of Cambridge Institute of Criminology, 2004–2007
  • National Academy of Sciences, Committee on Improving Research Data on Firearms, 2001–2004
  • Medical Research Council Advisory Board member, 2001–2003, College of Experts, 2005–2009
  • APA Working Group on Genetics Research, 2002–2003
  • Nuffield Council on Bioethics Working Party on Ethics of Research in Genes and Behaviour, Ühendkuningriik, 2000–2003
  • Jacobs Foundation Young Investigator Awards Committee, Šveits, 1998–2001
  • National Science Foundation National Consortium on Violence Research (NCOVR) Steering Committee, 1995–1998, 2002–2003

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.moffittcaspi.com/
  2. No authorship indicated (1994). Terrie E. Moffitt. American Psychologist, Vol 49(4), Apr, 1994. pp. 265-267.
  3. Moffitt TE. The neuropsychology of conduct disorder. Dev Psychopathol. Win-Spr 1993;5(1-2):135-151.
  4. Caspi A, McClay J, Moffitt TE, et al. Role of genotype in the cycle of violence in maltreated children. Science. Aug 2002;297(5582):851-854.
  5. Caspi A, Sugden K, Moffitt TE, et al. Influence of life stress on depression: Moderation by a polymorphism in the 5-HTT gene. Science. Jul 2003;301(5631):386-389.