Teiste vaimude probleem

Teiste vaimude probleem seisneb küsimuses, miks me usume, et teistel inimestel ja võib-olla et ka muudel kõrgemalt arenenud loomadel on meiega sarnane teadvus ja vaim. Iga isik on teadvusel olemise tõttu oma teadvuse seisunditest teadlik ja seeläbi teab, et tal on vaim. Kuid teiste isikute vaimuseisundid ei ole talle samal viisil ligipääsetavad.

Tavaliselt põhjendatakse vaimu olemasolu teistel olenditel, lähtudes analoogiast meie käitumise ja sellega seotud vaimuseisundite ning teiste olendite käitumise vahel, seda eriti sarnase käitumise puhul. Samas on mõningad kliinilised seisundid, nagu näiteks kooma, väga tülikad interpreteerida, kuna sel juhul ei sarnane käitumine enam meie omaga.

Mõjuka katse seda probleemi lahendada tegid biheivioristid. Gilbert Ryle'i järgi ei ole vaim mitte kummitus füüsilises masinas, vaid kogum dispositsioone käituda arukalt ja tajuimpulssidele reageerida. Sellistest dispositsioonidest lähtuv käitumine on teiste inimolendite juures hõlpsasti jälgitav ja seega on teiste vaimude probleem kergesti lahendatav. See tekkis tänu segadusele vaimu kontseptsiooni ümber.

Teiste vaimude probleem on muutunud uuesti oluliseks seoses arvutite ja tehisintellekti arenguga.

Vaata ka

• Hiina tuba
• Privaatkeele argument
• Turingi test