Teeleminek ja kojutulek

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

"Teeleminek ja kojutulek" (rootsi keeles "Uppbrott och hemkomst") on Rootsis Stockholmi lähistel Haninges Dalarö tollimaja (tullhuset)[1] ja ranna vahel asuv mälestusmärk, mis on püstitatud Baltimaadest pärit 30 000 põgenikule, kellest 6500 saabusid Dalaröle 1944. aasta sügisel.

Haninge-Haapsalu Sõprusühingu ja Haninge linnavalitsuse algatusel valminud monumendi autor on kunstnik Ursula Schütz. Kivialusel pronksskulptuur annab edasi kaht liiki meeleolu: rahutu pool sümboliseerib põgenemist ning harmooniline pool viib mõtted rahulolutundele ja kojusaabumisele. Kunstnik ise on öelnud, et mälestusmärki kavandades on ta palju mõelnud neile, kes Dalarösse saabusid, ja ka neile, kes merele jäid.

Mälestusmärk avati 25. septembril 2004, mil möödus 60 aastat päevast, mil üle 150 põgeniku Eestist randus Stockholmi skäärides Haninges Dalarö paadisillal. Põgenike hulgas astus Dalaröl maale tollal 14-aastase tüdrukuna Ilon Wikland. Haninge-Haapsalu Sõprusühingu auliikmena avas Ilon Wikland pidulikult mälestusmärgi samas kohas, kus ta sõjapõgenikuna Rootsi saabus. Lindi lõikamisel osalesid ka Olav Aarna, Haninge linnapea Pelle Svensson ja minister Pär Nuder.[2] Külaliste hulgas oli ka eesti juurtega Kristjan Luuk.

Monumendi rajamiseks annetasid Haninge linnavalitsus ning ligi sadakond ühingut, ettevõtet ja eraisikut kokku üle poole miljoni Rootsi krooni.[3] Projekti osapooltele oli suureks abiks Haninges elav eestirootslane Erich Kimber, kes oli Ilon Wiklandiga samal laeval.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]