Tavategevus

Allikas: Vikipeedia

Tavategevus on mis tahes tegevus ettevõtte äritegevuse raames ja selline seotud tegevus, mida ettevõte teostab nimetatud tegevuse edendamiseks või mis on sellega seotud või sellest tingitud. Tegevus, mis mõjutab otseselt organisatsiooni raha sissevoolu ja väljavoolu ning määrab kindlaks selle puhaskasumi. Raha sissevool tuleneb kaupade või teenuste müügist, aktsiate müügist ja investeeringutest teenitud tuludest. Raha väljavool tuleneb seadmetest ja varude ostmistest, laenude, palkade, dividendide ja mitmesuguste muude kulude ja intressid ning põhiosamaksed.[1]

Tegevusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Need on ettevõtte põhitegevus, näiteks toote või teenuse tootmine, levitamine, turustamine ja müümine. Põhitegevus peaks üldiselt andma suurema osa ettevõtte rahavoogudest ja määrama suures osas kindlaks ettevõtte kasumlikkuse. Tavategevust saab eristada investeerimis- või finantseerimistegevusest, mis on äriühingu funktsioonid, ei ole otseselt seotud kaupade ja teenuste pakkumisega. Selle asemel aitab finantseerimis- ja investeerimistegevused ettevõtet optimaalselt pikas perspektiivis opereerida.[2]Ettevõtte tavategevuse käigus tekkiva tulu kohta on mitmesuguseid nimetusi, sh müügitulu, tasud, intressid, dividendid ja kasutustasud (rojaltid).[3]

Tegevusalad ja tuludeklaratsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte majandustegevust saab tuvastada, liigitades seda finantsaruannetes. Paljud ettevõtted kajastavad tegevusest saadavat tulu kui kasumiaruande eraldiseisvat rida. Tegevuskasum arvutatakse müügihinna lahutamise teel: teadus- ja arendustegevuse kulud; müügi- ja turunduskulud; üld- ja halduskulud; ja amortisatsioonikulud. Tegevuskasum ei sisalda intressitulu ega -kulusid. Näiteks võib rõivakaupluse põhitegevus hõlmata materjalide ostmist ja tööjõu maksmist rõivaste valmistamiseks; maksab materjalide transportimiseks tehasesse ja riideid tehastest transpordi korraldamine ladudest jaemüügikauplustesse ja postimüüki klientidele.[4]

Tulud[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte tavategevus on tema peamine igapäevane tegevus tulude teenimiseks, toote ja teenuse turustamise, palgafondide haldamise ja rajatiste säilitamise eesmärgil. Tegevuskasum on tulude ja tegevuskulude, sealhulgas müüdud toodete maksumuse vahe. Rahavoogude aruande tegevusalade osa vastab ettevõtte põhitegevuste rahavoogudele ja väljavoolule. Tulud pärinevad ettevõtte peamistest raha teenivatest tegevusvaldkondadest. Kaks peamist tüüpi tulutoovaid tegevusi on toodete tarnimine ja teenuste pakkumine. Toote kohaletoimetamine võib hõlmata edasimüümist teistele ettevõtetele või kodumajapidamiste poolt tarnitud kaupu. Näiteks võib väike pagaritöökoda müüa hulgimüüja poolt tarnitud sööke või pakkuda oma saia ja leiba. Teisest küljest võib väike jaemüüja müüa ainult mujal toodetud või mujal valmistatud tooteid. Teenuste pakkumine võib hõlmata toote müüki või mitte. Näiteks pakub ujumisbassein hinnaalandusi ja sellega seotud teenuseid, kuid võib ka müüa juuksehooldustooteid täiendava müügiga. Konsultatsiooniettevõte saab aga oma tulusid üksnes oma klientidele nõustamisteenuste pakkumisega. Kuigi intressid ja dividenditulud moodustavad osa käibe rahavoogudest, ei kuulu nad ettevõtte põhitegevusse.[5]

Operatiivne tegevuspõhine juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Haldab tegevusi (tavategevusi), mis suurendavad ettevõtte tõhusust ja vähendavad tootmiskulusid. Operatiivtegevusega seotud juhtimine kasutab selliseid võtteid nagu täielik kvaliteedijuhtimine (TQM) tulemuslikkuse mõõtmine ja tegevuse juhtimine. Kvaliteedijuhtimine (inglise k quality management) on protsess organisatsioonis, millega soovitakse saavutada kliendi või üldisemalt huvipoole (inglise k interested party) rahulolu organisatsiooni poolt pakutava väärtusega. Kvaliteet kehtib toodete, teenuste, inimeste, protsesside ja keskkonna kohta. Leidub erialainimesi, kelle arvates oleks kvaliteedijuhtimise asemele täpsem kasutada terminit "kvaliteedihaldamine". Vaidlus, kumba terminit – kvaliteedihaldamist või kvaliteedijuhtimist – eelistada, pole erialainimesi ühesele seisukohale viinud[viide?]. Seetõttu on praktikas kasutusel mõlemad terminid. Kvaliteet kvaliteedijuhtimise tähenduses on oluliste karakteristikute vastavus ootustele, nõuetele ja kokkulepetele. Kvaliteedi ulatust ja eesmärke võib erinevalt hinnata. Ühest kvaliteedimääratlust ei eksisteeri.[6]

Tavategevused projektijuhtimises[muuda | muuda lähteteksti]

Projekt on kindlate (mõõdetavate) eesmärkidega tegevuste hulk, allutades nende eesmärkide saavutamiseks erinevate huvigruppide konkreetsed (hulgaliselt) ressursid: aeg, raha, vahendid, inimesed jne. Projektide kõrval kasutame tavaliselt püsitegevusi, kuigi viimasel ajal on ka protsessi juhtimist käsitletud tihti sarnastel alustel, kui projekte. Siiski võime tavapärast tööd vaadata evolutsioonilise arenguna, aga klassikalist projektitööd, kui revolutsioonilist, astmelist arengut, mis peab viima mingisuguse uue tasandi saavutamisele. Ka projektide juhtimise osas võib välja tuua tegevuste loetelu, mis on üldkehtivad, s.t. mis on vajalikud mistahes projektide täitmisel.[7] Nende tegevuste hulka kuuluvad näiteks järgmised:

1. Fikseerida projektimeeskonna tööülesanded ja aruandluse süsteem.

2. Koostada projekti eesmärgi saavutamist tagav ajagraafik ning tagada selle täitmiseks vajalikud ressursid.

3. Koordineerida ja suunata nii üksikute täitjate kui töörühmade tegevust.

4. Luua maksimaalselt soodus töökeskkond ja toetada omavahelist suhtlemist. Juba eos lahendada võimalikud konfliktid.

5. Ergutada projektimeeskonna pühendumust ja vaimustust.

6. Informeerida projektiga seotud inimesi pidevalt projekti täitmise käigust ja täitmisega seotud probleemidest.

7. Suurendada projektimeeskonna kvaliteeti ja kujundada sellele vastav optimaalne võimu (õiguste-vabaduste ja vastutuse) struktuur.

8. Innustada projektimeeskonda loovusele (innovaatilisusele) ja mõista.[8]

Tuntud projektijuhtimise professor Robert K. Wysocki defineeris projektijuhtimist kui organiseeritud mõistuspärast tegevust, mille eesmärk on tagada kliendi ehk tellija soovitud eesmärkide ja nõuete rakendamine nii, et väikesi muutusi rakendades tekib ajapikku oluline lisandväärtust.[9] Projektijuhtimine on jagatud mitmeteks tegevusteks, mille aluseks on siis tavategevused, et projekt oleks edukas.

Projektijuhtimise usaldamine projekti eest vastutavatele inimestele, projektijuhile või juhtimismeeskonnale, võimaldab neil muuta plaane, kohanduda ootamatute situatsioonidega, kasutada ära uusi võimalusi ja eelkõige olla teadlik oma tegevuse põhjustest. Sel moel nad kontrollivad, juhivad ja ohjavad projekti, selle asemel, et lasta end juhtida projektil, tähtaegadel ja eri suundadest lähtuvatel nõudmistel.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "IAS8 Perioodi puhaskasum või -kahjum, vead jne". 8. juuli 2005.
  2. "Operating Activities".
  3. "IAS18 Tulu". 11.juuli 2005.
  4. "Operating Activities". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2017.
  5. Joseph V. Carcello (2008). Financial & Managerial Accounting.
  6. "Operational activity based management".
  7. Besteiro, É. N. C., de Souza Pinto, J., & Novaski, O (2015). "Success Factors in Project Management. Business Management Dynamics" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. "Project management".
  9. Wysocki, R, K. ""Effective Project Management: Traditional, Agile, Extreme, 7th Edition" (PDF).{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. Lundin, R. A., Arvidsson, N., Brady, T., Ekstedt, E., Midler, C., & Sydow, J. "Managing and working in project society".{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)