Tartu JK Welco

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tartu JK Welco Elekter)
Tartu JK Welco
JK Welco Elekter Logo
Täisnimi Tartu Jalgpalliklubi Welco
Hüüdnimi Elektrikud
Vangid
Asutatud 2008
Väljak Tamme staadioni kunstmuru, Tartu
(mahutavus 150)
Kapten Flag of Estonia.svg Mikk Valtna
Peatreener Flag of Estonia.svg Siim Valtna
Liiga II liiga ida-põhjatsoon
2014 III koht (II liiga ida-põhjatsoon)
Internet Klubi koduleht
Parim väravatelööja Flag of Estonia.svg Mikk Valtna (94)
Fännklubi(d) Electric Legion
Kodus
Võõrsil

Tartu JK Welco on Eesti jalgpalliklubi, mis loodi 2008. aastal Tartus, kui hakati mängima Eesti jalgpalli IV liiga lõunatsoonis. Hooajal 2014 lõpetas Tartu JK Welco oma teise hooaja II liiga põhja-idatsoonis liigatabelis III kohaga. Kodumänge peab Tartu JK Welco Tamme staadioni kunstmurul.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Welco varasemad liigahooajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hooaeg Liiga Koht Mängud Võidud Viigid Kaotused Väravad Punktid Suurim väravalööja
2008 IV liiga lõunatsoon 9. 22 6 3 13 40:67 21 Kristjan Noormets (12)
2009 IV liiga lõunatsoon 3. 20 11 2 7 58:26 35 Mikk Valtna (19)
2010 IV liiga lõunatsoon 2. 20 17 1 2 100:16 52 Mikk Valtna (35)
2011 III liiga lõunatsoon 4. 22 12 6 4 36:24 42 Mikk Valtna (14)
2012 III liiga lõunatsoon 5. 22 11 1 10 35:40 34 Ragnar Suurmets (8)
2013 II liiga lääne-lõunatsoon 11. 26 7 5 14 39:59 26 Marten Kihho (9)
2014 II liiga ida-põhjatsoon 3. 26 15 6 5 49:31 51 Marten Kihho (8)

Proloog[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest korda tuli mitmetest hilisematest Welco põhimängijatest koosnev seltskond võistlusmängudeks kokku 6. oktoobril 2007, mil toona veel JK Masuudinaise nime all osaleti kahepäevasel Tartu Meistrivõistluste turniiril. Kuigi turniir osutus meeskonna jaoks üsna edutuks, algas sealt sündmustejada, mis viis selleni, et täpselt pool aastat hiljem – 6. aprillil – joosti juba JK Welco Elektri nime all väljakule esimeses ametlikus kohtumises Väikese Karika raames. Vahepealsel perioodil teostas klubi asutaja ja esimene peatreener Mirko Kikkamägi Tartu klubi- ja kõrtsumaastikul väsimatult värbamistööd ning 2008. aasta alguseks oli esialgu üsna armetu mulje jätnud JK Masuudinaise seltskonnale lisandunud palju eri liigades karastunud mängumehi. Pärast mitmeid äraütlemisi õnnestus 2008. aasta alguses leida ka sponsor – OÜ Welco Elekter. Sellega sai meeskond ka nime – JK Welco Elekter. Klubi asutasid ametlikult Mirko Kikkamägi ja Andres Reiljan 2008. aasta veebruari alguses.

Hooaeg 2008[muuda | redigeeri lähteteksti]

2008. aastal alustas JK Welco Elekter mängimist Eesti Meistrivõistluste IV liiga lõunatsoonis. Debüüthooaeg kujunes meeskonnale üsna keeruliseks. Paljud mängijad ei omanud eelnevalt mingit liigas mängimise kogemust, esimesi samme peatreenerina tegi ka noor strateegiakuningas Mirko Kikkamägi. Meeskond lõpetas hooaja 21 punktiga 22 mängust ja 9. kohaga. Väikeses Karikas jõuti 2. ringi, kus tuli vastu võtta 1:4 kaotus II liiga klubilt Tallinna FC Anžilt. EJL-i Aastalõputurniirilt toodi koju JK Welco Elektri ajaloo esimene karikas. Turniir lõpetati 3. kohaga, sealjuures valiti Mikk Valtna turniiri parimaks mängijaks.

Hooaeg 2009[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aastal jätkas JK Welco Elekter mängimist IV liiga lõunatsoonis. Võistkonnaga liitus mitu mängijat, neist tähelepanuväärseim on praegune Welco kapten Timo Kuus, kes on varem mänginud ka Eesti Meistriliigas. Meeskond lõpetas hooaja liigas 3. kohaga, kogudes 20 mängust 11 võitu ja 35 punkti. Üleminekumängudes tuli siiski kindlalt alla vanduda Koeru SK-le. Mikk Valtna oli sel hooajal 17 liigas löödud väravaga IV liiga lõunatsooni suurim väravakütt. 2009. aasta hooaja suurimaks õnnestumiseks võib aga pidada mänge Väikeses Karikas, kus jõuti 8 parema hulka, kusjuures 1/8 finaalis alistati tugev Raasiku FC Joker. Aastalõputurniiril piirduti alagrupiturniiriga.

Hooaeg 2010[muuda | redigeeri lähteteksti]

2010. aastal jätkas JK Welco Elekter samuti IV liiga lõunatsoonis. Meeskonnas toimus aga mitu ümberkorraldust, millest märkimisväärseimaks võib pidada peatreenerivahetust. Senini mängiva peatreenerina tegutsenud Mirko Kikkamäe võimsa mantli pärijaks sai kogenud Boriss Hrabrov. Lisaks liitusid Eesti Meistriliiga kogemusega Sergei Ottšik ja Eldar Rassulov. Kogu liigahooaja vältel heitles Welco liigavõidu eest Viljandi JK Liverpool Pubiga. Omavaheline 2:2 viik eelviimases voorus viis liigakarika Viljandisse. 2. kohaga lunastas Welco aga pääsme III liigasse. Uskumatut resultatiivsust näitas sel hooajal Mikk Valtna, kes lõi 18 mängus 35 väravat, olles sellega kõikide Eesti liigade peale suurim väravakütt. 2010. hooajal osutusid nii Väike karikas kui ka Eesti jalgpallikarikas Welco jaoks ebaedukaks. Suures Karikas kohtuti sealjuures 2010. aastal Esiliigast Meistriliigasse pääsenud Lasnamäe FC Ajaxiga, kellelt võeti kõva võitluse järel vastu 0:3 kaotus. Tartu linna Meistrivõistlustel saavutas esindusmeeskond 2010. aastal 6. koha, aastalõputurniiril korrati aga 2008. aasta saavutust ja lõpetati kolmandana.

Hooaeg 2011[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hooajal 2011 alustas JK Welco Elekter mänge juba aste kõrgemal – III liiga lõunatsoonis. Meeskonnaga liitusid mitmes Eesti noortekoondises mänginud Tartu JK Tammeka kasvandik Marti Pähn ja sama klubi endine mängija Veiko Seliste, Kiviõli Tamme Autost tuli keskkaitsja Juri Avdonin. Kevadring ei alanud klubile kõige edukamalt – kaotati punkte eeldatavalt nõrgemate vastaste vastu ja kuna eelmiste hooaegade parim väravakütt Mikk Valtna viibis välislähetuses, tekkis probleeme väravasoonele saamisega. Sügisringis võistkonna mäng paranes ja liiga lõpetati igati korralikult 4. kohal. Suures karikas JK Welco Elekter välja 1/16 finaali, kus pidi pärast südikat võitlust tunnistama Meistriliiga klubi FC Kuressaare 2:1 paremust. Aastalõputurniiril võideti pingelises penaltiseerias Eesti koondis ja saavutati 3. koht. Turniiri parimaks väravavahiks kuulutati Welco väravavaht Lauri Särak.

Hooaeg 2012[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma juubelihooaega alustas Welco juba kahe võistkonnaga – lisaks III liigas mängivale esindusvõistkonnale sai IV liigas tuleristsed ka duubelvõistkond. See tekitas rohkelt koosseisulisi probleeme, kuna mängijaid pidi jätkuma mõlema võistkonna jaoks. Esindusmeeskonnast lahkus ka palavalt armastatud väravamasin Mikk Valtna, kevadringis puudus ka Eldar Rassulov. Kõik need tegurid mängisid rolli selles, et kevadringi võib võib pidada läbikukkunuks. Sügisvooru eel otsustas klubi juhatus loobuda senise peatreeneri Boris Hrabrovi teenetest ja kutsus esindusvõistkonna tüüri juurde tagasi debütandist peatreeneri Mikk Valtna. Lisaks lisandus võistkonnaga endine Eesti noortekoondislane Marten Kihho, kes tõi meeskonna ründeliini vajalikku kvaliteeti. Uue peatreeneri käe all võistkonna mäng paranes ja sügisring lõpetati rahuldaval 5. kohal. Karikavõistlustel lõppes teekond juba 1/32-finaalis, kui kaotati endistele liigakaaslastele FC Elvast 1:6. Ka Väikses Karikas jäi laeks 1/32-finaal – kodustaadionil vannuti 1:2 alla Tabasalu Jalgpalliklubile.

Hooaeg 2013[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hooaeg 2013 algas Welco jaoks keerulise otsusega – seoses liigasüsteemi ümberkujundamisega ning Esiliiga B loomisega tekkis Eesti Jalgpalli Liidul probleeme II liiga komplekteerimisega. Kuna mitmed kõrgema asetusega klubid ütlesid koha ära, siis pakkus EJLi president Aivar Pohlak kohta Welcole. Klubi otsustas väljakutse vastu võtta ning nii hüpati heas mõttes pea ees vette. Nagu arvata oli, osutus hooaeg keeruliseks ning Welco võitles tabeli tagumises pooles liigasse püsimajäämise nimel. Noorenenud koosseis näitas hooaja lõpus aga head minekut ning uute liitujate – Andres Joosep Jr, Marten Marguse ja Oliver Vare – toel võideldi liigas kätte 11. koht. Karikavõistlused olid Welco jaoks hooajal 2013 aga edukad – nii väikestel kui ka Evald Tipneri jalgpallikarikavõistlustel jõuti 16 tugevama hulka.

Hooaeg 2014[muuda | redigeeri lähteteksti]

Welco alustas 2014 hooaega enesekindlalt ja ambitsioonikalt eesmärgiga eelmise hooaja ebaedu liigas ümber pöörata. Uusi täiendusi tuli igasse liini – kogenud Erki Kade, endine noortekoondislane Siim Sillaots, linnarivaalist SK 10st tulnud väledajalgne Siim Kaasik ning poole hooaja peal liitunud kõva meistriliigakogemusega VV Kaido Koppel viisid mängukvaliteedi uuele tasemele. Hooaja lõppfaasis mängiti koguni liigast edasipääsu peale, ent ebaõnn viimastes mängudes jättis elektrikute esindusvõistkonna kõrgele III kohale liigas.

Edu liigas ei suudetud aga korrata karikavõistlustel – väikese karika võistlustel jäädi pidama koguni 1/64 finaali, ka Evald Tipneri jalgpallikarikavõistlustel ei võidetud ühtegi mängu ning piirduti 1/32 finaaliga.

Hooaeg 2015[muuda | redigeeri lähteteksti]

2015. aasta hooaeg algas klubis suurte muudatustega – palgati esimene ametlik töötaja, kui tegevjuhiks sai esindusvõistkonna peatreener Siim Valtna. Lisaks täiendati võistkonda Levadia ja Tammeka duubelvõistkondae endise põhimehe, Hannes Tiruga, ning taas jõudis koju klubi elav legend Mikk Valtna. Suurima muudatusena otsustas aga MTÜ Jalgpalliklubi Welco muuta võistkondade nimekuju – alates 2015. hooajast mängivad kõik tiimid Tartu JK Welco nime all.

Tartu JK Welco senised saavutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • II liiga
    • 3. koht: 2014
  • IV liiga
    • 2. koht: 2010
  • EJL aastalõputurniir
    • 3. koht: 2008, 2010, 2011
  • Tartu Linna meistrivõistlused
    • 2. koht: 2013
  • Lootus Cup
    • 1. koht: 2012

Meeskond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kokku on Welco särki ametlikus (nii esindus- kui ka duubelmeeskonna mängud) kohtumises kandnud 81 mängumeest, praegu koosneb esindus- ja duubelvõistkonna nimekiri 50 mängijast. Esindusvõistkonnas mängivad tihti ka JK Welco Elekter II nimekirjas olevad mängijad.

Tartu JK Welco praegune koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
1 Flag of Estonia.svg VV Lauri Särak
31 Flag of Estonia.svg VV Edgar Leht
6 Flag of Estonia.svg KA Timo Kuus
7 Flag of Estonia.svg Mikk Valtna (kapten)
10 Flag of Estonia.svg PK Marti Pähn
13 Flag of Estonia.svg KA Andreas Lunge
15 Flag of Estonia.svg KA Jürgen Masing
18 Flag of Estonia.svg KA Juri Avdonin
19 Flag of Estonia.svg KA Allan Pilvet
22 Flag of Estonia.svg PK Marten Kihho
24 Flag of Estonia.svg KA Hans Christian Maasikmäe
27 Flag of Estonia.svg PK Oliver Vare
Nr. Positsioon Mängija
38 Flag of Estonia.svg PK Andres Joosep Jr.
41 Flag of Estonia.svg KA Lehar Savikink
42 Flag of Estonia.svg PK Henri Tamvere
48 Flag of Estonia.svg Hannes Tiru
50 Flag of Estonia.svg PK Siim Sillaots
66 Flag of Estonia.svg PK Henri Loodmaa
72 Flag of Estonia.svg PK Jarko Lilleallik
77 Flag of Estonia.svg KA Marten Margus
88 Flag of Estonia.svg PK Martin Lubi
91 Flag of Estonia.svg PK Mihkel Lõhe
92 Flag of Estonia.svg Siim Kaasik

Tartu JK Welco II[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis JK Welco Elekter II

Lisaks esindusvõistkonnale kuulub klubi juurde ka duubelrivistus JK Welco Elekter II, mis lõpetas 2014. aastal debüüthooaja III liiga lõunatsoonis 5. kohaga. Võistkonna treeneri ja managerikohustusi veab Edgar Leht. Duubelrivistuse mängijad esindavad peatreeneri kutsel ka põhivõistkonna särki.

Tartu JK Welco III[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu JK Welco III treenib ja mängib treener Mikk Valtna käe all EMV Rahvaliigas. Võistkonna koosseisus on 21 meest, kellest enamik kuulub ka Welcot toetava Electric Legioni hulka. Kodumänge peab võistkond Tartu Miina Härma gümnaasiumi staadionil.

Tartu JK Welco peatreenerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Flag of Estonia.svg Mirko Igavene Peatreener Kikkamägi (2008–2009)
  • Flag of Estonia.svg Boriss Hrabrov (2010–2012)
  • Flag of Estonia.svg Mikk Valtna (2012–2014)
  • Flag of Estonia.svg Siim Valtna (2014–...)

Tartu JK Welco kuulsuste hall[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähelepanuväärseimad mängijad, kes on Welco särki kandnud.

Mängija Rahvus Särgi number Positsioon Ajajärk Mängud Welco särgis Väravad Lisainformatsioon
Kristjan Noormets Flag of Estonia.svg 15 2008–12 44 20 Welco esimese hooaja suurim väravakütt ning vastuoluline mängumees, kelle naisfännile väravatähistuseks antud suudluse tagajärjel saadud kollane kaart maksis Welcole 2009 hooajal liigatabelis 2. koha ja tõusu III liigasse.
Mirko Kikkamägi Flag of Estonia.svg 11 PK 2008–12 58 4 Welco esimene kapten, peatreener ning kauaaegne klubi juhatuse esimees. Väljakul tuntud jõulise mängustiili ja kõrge jalgpalli-IQ poolest, väljaku kõrval armastatud oma legendaarse ussi stiilis väravatähistuse tõttu.

Kodustaadion[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu JK Welco on pidanud oma kodumänge kolmel staadionil. Hooajal 2008 olid võistkonna koduks Tamme staadioni kunstmuruväljak ning Põllu tänava staadion. Hooajal 2009 pidas Welco kõik oma ametlikud kodumängud Tamme staadioni kunstmuruväljakul. Hooaegadel 2010–2012 oli Welco koduks Annelinna kunstmuruväljak, kuid väljaku amortiseerumise tõttu otsustati 2013. hooajast taas kolida Tamme staadioni kunstmuruväljakule, kuhu kerkis ka klubi rahastusel valminud must-valge tribüün pealtvaatajatele.[1]

Väljak on kaetud kunstmuruga ning selle kõrval on tribüünid umbes 150 pealtvaatajale. Welco kodumängude publikurekord pärineb 2013. aastast, kui klubi esimest mängu Tartu linna esindusstaadionil Tamme staadionil Pärnu FC Metropooli vastu jälgis 375 silmapaari. Sellele mängule eelnenud Electric Legioni tulešõu sai kajastust ka rahvusvahelises meedias[2].

Electric Legion[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu JK Welco on Eesti jalgpallimaastikul tuntud oma rohkearvulise ja valjuhäälse fännibaasi tõttu, missugust vähemalt amatöörjalgpalli tasemel pole ühelgi jalgpalliklubil[3]. Welco toetajad on koondunud nime Electric Legion alla. Esimene pool nimest – Electric – on tuletatud klubi ajaloolisest nimest (JK Welco Elekter) ning teine osa – Legion (eesti keeles leegion) – sümboliseerib ühtekuuluvustunnet, mis on kogu Welco organisatsiooni läbiv mõte. Electric Legion loodi sarnaselt võistkonnaga 2008. aastal ning see on kiiresti kasvanud üheks Eesti jalgpalli kõige suuremaks supporter army'ks. Praegu koosneb Electric Legion 150st rohkemal või vähemal määral aktiivsest Welco toetajast. Lisaks kodulinnale Tartule on Welco toetajaid ka Tallinnas, Suurbritannias, Hollandis, Hispaanias, Portugalis jne. Electric Legionil on tekkinud konflikte ka teiste klubide organiseerumata fännidega. Kõige vihasemad vastasseisud on Legionil Viljandi JK Tulevik II ning FC Tabivere toetajatega. Electric Legioni logo disaini autor on Welco väravavaht Lauri Särak (ka võistkonna logo on tema disainitud). Sellel on kujutatud Vana-Rooma gladiaatori kiivrit ning stiliseeritud kirjas fännklubi nime.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]