Tartu I aare
Tartu I aare on 1915. aastal Tartust leitud hõbeesemetest koosnev aare.
Leidu kutsutakse Tartu I aardeks, et eristada seda teistest Tartu territooriumilt avastatud aaretest. Aardeleid koosneb hõbenõust ja selle sees olnud krutsifiksist, 9 käevõrust, 2 hoburaudsõlest, luunulakujulisest ripatsist ning 2 spiraalsõrmusest.[1]
Marta Schmiedehelmi arvates pärineb aare 12. sajandi keskpaigast. Andres Tvauri hinnangul on leitud krutsifiks vastav peamiselt Novgorodimaal (aga ka Soomes) levinud krutsifiksitüübile, mida on dateeritud 11. sajandi keskpaika ja teise poolde. Aardeleius olnud käevõrudel ja hoburaudsõlgedel on tema arvates täpsed vasted 13. sajandist pärit Tõrma I aardeleius ning Kaberla ja Küti kalmetes. Sõlgede detaile peab Tvauri omaseks 13. sajandile ning sõrmuseid tüüpiliseks 12. sajandi lõpule ja 13. sajandile. Leitud hõberipats on tema hinnangul analoogne 10. sajandi teisest poolest kuni 12. sajandini Loode-Vene ja Väina-äärsetel aladel levinud ripatsitega. Hõbenõu valmistamiskohaks on peetud mõnd Bütsantsi provintsi. Kuna aare sisaldab venepäraseid esemeid ja selle noorimad osad on dateeritud 13. sajandisse, siis peab Tvauri tõenäoliseks, et see jäeti maha seoses 1224. aasta sündmustega.[1]
Aaret hoitakse Peterburis Ermitaažis.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Andres Tvauri. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost, doktoritöö, juhendaja Valter Lang. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 75–76.