Tartu ülikooli vehklemisõpetaja
Tartu ülikooli vehklemisõpetaja ehk vehklemismeister oli 17.–19. sajandil Tartu ülikooli õppejõud, kes õpetas üliõpilastele ja õppejõududele vehklemist.
Ehkki ajaloolase Helmut Piirimäe sõnul oli vehklemismeister Rootsi-aegses ülikoolis "väga nõutav tunniandja", sest nii professorid kui ka üliõpilased kandsid tol ajal pidevalt mõõka ja pidid oskama seda ka kasutada, palgati esimene vehklemisõpetaja alles 1690. aastal, ligi 60 aastat pärast ülikooli asutamist. Selleks sai Abraham Chemnitz, kes aga suri 1693. aastal. Samal aastal palgati tema asemele prantslane Pierre de Maret.[1]
Pärast ametikoha kaotamist 19. sajandi lõpul säilis vehklemisõpetus üliõpilaskorporatsioonides.
Tartu ülikooli vehklemisõpetajad[muuda | muuda lähteteksti]
- 1690–1693 Abraham Chemnitz (surnud 1693)
- 1693–1710 Pierre de Maret
- 1812 Johann Matelin
- 1816–1824 Alexandre Dufour
- 1835–1851 Alexander Malström (kt)
- 1851–1878 Georg Knigge
- 1878–1884 Paul Buro
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Helmut Piirimäe "II peatükk. Academia Gustavo-Carolina 1690-1710" - Rmt: "Tartu Ülikooli ajalugu" Tallinn: Perioodika, 1985, lk 33