Tarto maa rahwa Näddali-Leht
Tarto maa rahva Näddali-Leht (ka: Tarto-ma rahwa Näddali-Leht) oli alates 1. märtsist (vkj) 1806 ilmunud tartukeelne ajaleht, mis lubas «neist asjust teedmist saata, mes maarahval hä om teeda, ja teije weel ei tia nink mes teije ello-körd woisse ausambas nink parrembas tetta».
Ajalehte andsid välja Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop, Kanepi pastor Johann Philipp von Roth ning Võru koolide inspektor Carl August von Roth (kooliringkonna inspektor) ning neid abistas Johanni poeg, hilisem Tartu Ülikooli eesti ja soome keele lektor Georg Philipp August von Roth. Ajalehte trükiti Tartu Ülikooli trükkali Johann Michael Grenziuse[1] poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz.
Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast Lühhike öppetus polnud nädalalehe siht üksnes jagada praktilisi näpunäiteid, vaid ka kajastada rahvusvahelisi uudiseid. Sarnaselt tollal levinud praktikale täideti uudiste osa suuresti teistest ajalehtedest võetud teadetega, üks põhilisi allikaid oli Dörptsche Zeitung. Ka ajalehtede väljanägemises oli sarnasusi.[2]
Lehest võis lugeda näiteks äsja troonile asunud keiser Aleksander I kohta, seal oli poliitilisi anekdoote, teateid Võnnu vanglast põgenenud kirikuröövija kohta, hobusevarastest, kaitserõugete panekust, üllameelsetest tegudest, maavärisemisest Itaalias, hulludest koertest ja nende hammustuse ravimise viisist jpm.
Baltisaksa aadliringkonnast tsaarivalitsusele saadetud kaebuses osutati sellele, et leht kisub alla talupoegade kuulekust härrade suhtes, kirjutades asjadest, mis talurahvasse ei puutu. Samuti kardeti rahutusi seoses käimasoleva nekrutivärbamise ning maakaitseväe moodustamisega.
Keisri otsusega keelati juba sama 1806. aasta lõpus ajalehe trükkimine ning kõik eksemplarid hävitati. 1995. aastal leidis ajaloolane Tõnu Tannberg Peterburi ajalooarhiivist kümme nädalalehe originaalnumbrit (1, 2, 4, 5, 14, 23, 24, 25, 32, 33)[3]. Varem olid teada vaid koopiad tsensuurikomitee tsensori Friedrich David Lenzi aruannetest, mille leidis Sergei Issakov 1960. aastatel Peterburi arhiivist.[4][5]
Kokku jõuti ajalehte välja anda 39 numbrit.[4]
Žanriteemaliste lahkarvamuste tõttu varasema eestikeelse perioodilise väljaande Lühhike öppetus klassifitseerimisel on Tarto maa rahva Näddali-Lehte nimetatud ka esimeseks eestikeelseks ajaleheks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tartu sai koos ülikooliga ka trükikoja[alaline kõdulink]
- ↑ https://eestikirik.ee/se-leht-kutsutas-naddale-lehhes
- ↑ Tõnu Tannberg."Tarto maa rahwa Näddali-Leht".Tartu, 1998
- ↑ 4,0 4,1 "Täna 190 aastat tagasi ilmus Tartus esimene eestikeelne ajaleht, Uudis aastast 1806, Keegi polnud oma ihusilmaga näinud, Sajandiavastus, Esimene number, Tartu on ajast ees, Sisust, Eesti ajakirjandusloo tähtpäevi 1996. aastal" Postimees, 13. märts 1996.
- ↑ Sergei Issakov, Juhan Peegel, Uusi andmeid esimese eestikeelse ajalehe kohta. Keel ja Kirjandus, 1967, nr 6, lk 338-349
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hindrik Prants: Eesti kõige vanem ajaleht ja selle eelkäijad. Linda, 17. aastakäik, nr.49, detsember 1905, lk.961-974
- Tarto maa rahwa näddali-leht : uurimusi ja allikmaterjale / Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum ; koostanud Tõnu Tannberg, Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1998, ISBN 9985858077
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- «Se leht kutsutas näddale-lehhes...»
- 200aastane uudis pakub endiselt kõneainet Eesti Kirik, 1. märts 2006
- Tõnu Tannberg. "Tartu tulemine ⟩ Miks suleti esimene eestikeelne ajaleht" Tartu Postimees, 7. jaanuar 2022