Tann (anum)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tann on saarte murdes ja läänemurdes[1] pealt kitsam tõrs.[2]

Lõuna-Eesti murretes nimetati seda tõrt ka tõrike[3], võru murdes tõrdu.[4]

Tanni maht oli umbes 20 toopi ning seda kasutati Saare-, Hiiu-, Muhu- ja Läänemaal õlle pruulimiseks.[5] Sellist õlletegemise anumat nimetati ka kurna-, käima- või kääritann.[6] Oherdiga tanni põhja puuritud augu kattis pikk puupulk, mille ots ulatus üle vedeliku tasapinna. Vedeliku väljalaskmiseks tõmmati pulk avause seest välja.

Tanniks nimetati ka nelinurkset puunõu, milles hoiti ja hapendati seasööki.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tann. Murdekaart, vaadatud 18. veebruar 2022.
  2. Tann. Eesti keele seletav sõnaraamat, vaadatud 18. veebruar 2022.
  3. Tõrike. Murdekaart, vaadatud 18. veebruar 2022.
  4. Tõrdu. Murdekaart, vaadatud 18. veebruar 2022.
  5. 5,0 5,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 210
  6. Tann. Eesti murrete sõnaraamat, vaadatud 18. veebruar 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]