Tandemtiiblennuk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tandemtiiblennuk on erilise tiibkonstruktsiooniga lennuk. Erinevalt tavalistest lennukitest on tandemtiiblennukitel kaks tiiba, mis asuvad kere mõlemas otsas. Seda lennukit võib võrrelda ka biplaaniga, aga tandemtiiblennuki tiivad asuvad vertikaalselt ja horisontaalselt eri tasanditel ehk need ei asu üksteisega kohakuti.[1]

Disain[muuda | muuda lähteteksti]

Tandemtiiblennuki üks tiib asub kere ees- ja teine kere tagaosas. Tiivad võivad asetseda eri tasapindadel ja tandemtiiblennuki mõlemad tiivad avaldavad tõstejõudu. Tandemtiiva asetust kasutatakse ka vee kohal "hõljuvates" sõidukites.[1]

Eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna tandemtiiblennuki tiivad asuvad raskuskeskmele lähemal, siis saab lennuki kere pikkust vähendada ja tänu sellele väheneb ka lennuki kaal. Kaalu vähenedes muutub lennuki juhitavus paremaks.[1]

Puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Suurt tandemtiiblennukit on väikestel kiirustel raske juhtida. Pealegi kui raskuskeskme vahemik muutub väga väikseks, kuna tiivad asuvad selle lähedal, siis tekivad ka lennukile laadungi lisamisel probleemid. Lisaks sellele on lennukisse keeruline asetada reisijaid, kütust ja laadungit.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed andmed tandemtiiblennuki kohta on leitud 1831. aastast Thomas Walkeri raamatust "A Treatise Upon the Art of Flying by Mechanical Means", kus oli kujutatud tandemtiiblennukit. Selle joonistuse põhjal koostas D. S. Brown 1873. aastal esimese tandemtiiblennuki mudeli, millega ta demonstreeris lennuki stabiilsust.[2]

Esimene edukas lend tandemtiiblennukiga oli 1896. aastal, kui Samuel Pierpont Langley aurumootoriga tandemtiibkonfiguratsiooniga lennuk lendas 1,2 km üle Potomaci jõe. Kõik Langley mehitatud katsed ebaõnnestusid.[2]

Tänapäeval kasutatakse tandemtiiblennuki disaini mitmes mehitamata õhusõiduki (UAV) disainis, kuna nendega saab lennata stabiilselt väga kõrgel ja väga kaugele.[1]

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Näiteid tandemtiiblennukite kohta:[1]

Proteus[3]
  • Langley Aerodome (1896)
  • Blériot (1909)
  • Pou-du-Ciel Era (1933)
  • Mikoyan-Gurevich MiG-8 (1945)
  • Miles’ Libellula: M.35 & M.39 (1940)
  • Curtiss-Wright X-19 (1963)
  • Viking Dragonfly (1980)
  • Scaled Composites Model 281 Proteus (1998)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Minardo, A. (2014). The tandem wing: theory, experiments and practical realisations. Kasutamise kuupäev: 03. 03 2021. a., allikas POLITesi: https://www.politesi.polimi.it/handle/10589/93619
  2. 2,0 2,1 Parks, D. (5. mai 2010. a.). Flying on tandem wings. General Aviation News. Allikas: https://generalaviationnews.com/2010/05/05/flying-on-tandem-wings/
  3. Scaled Composites Proteus in flight (2003). Vaadatud 01.04.2020 https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Scaled_Composites_Proteus_in_flight_1.jpg