Tammistu Raamatukogu-Külakeskus
Tammistu Raamatukogu-Külakeskus on raamatukogu ja kultuurimaja Tartu maakonnas Tartu vallas Tammistu külas. Tammistu raamatukogu on Tartu valla ja Tartu maakonna vanim tegutsev raamatukogu. Raamatukogu-külakeskuse juhataja on Regina-Evert Tammistu.[1]
Tammistu Rahvaraamatukogu Seltsi ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tammistu raamatukogu eelkäijaks on Tammistu rahvaraamatukogu seltsi raamatukogu, mis loodi 1907. aastal. Väidetavalt on tegemist esimese Eestis loodud omataolise rahvaraamatukogu seltsiga.[2] Seltsi tegevus on väga hästi dokumenteeritud ja säilinud on nii protokollid kui ka kirjavahetus.[3]Tammistu Rahvaraamatukogu sai suuresti eksisteerida tänu seltsile ja seda eriti enne 1920. aastaid, kui raamatukogu ülalpidamine oli majanduslikult peaaegu täielikult seltsi kanda. Sel ajal poleks ükski kogukondlik organisatsioon eksisteerinud ilma entusiasmi ning liikmete omapoolse panustamiseta. Mingit tasu seltsi heaks töötanud inimesed ei saanud.[4]
Tammistu rahvaraamatukogu seltsi esimene üldkoosolek peeti 19. aprillil 1907. aastal Tammistu koolimajas, sinna oli kogunenud 32 asutajaliiget. Seltsi esimeheks valiti Viktor Kapsta, raamatukoguhoidjaks kooliõpetaja Peeter Ilves. Esialgseks asukohaks sai Tammistu koolimaja, kus raamatukogu 13. mail avati. Esimese aasta lõpuks oli raamatukogul 62 lugejat ja 800 laenutust.[1]
Tekkis vajadus oma maja järele. Moodustati komisjon seltsimaja platsi ostmiseks või rentimiseks. Oma maja oleks võimaldanud seltsil teenida rohkem tulu, mida oli toimetulekuks vaja – niigi oli kehtestatud raamatute lugemise maks ja korraldati kõikvõimalikke üritusi, näiteks anti etendusi, kontserte, tehti pidusid. Ilma oma majata oli seda aga raske teha, sest polnud kohta, kus üritusi korraldada. 1911. aasta alguses tuli Liivimaa kubernerilt teade, et rahvaraamatukogusid ei lubata koolimajas pidada ning olukord läks veelgi keerulisemaks, sest koolimajades tegutsevatele raamatukogudele kehtestati piirangud raamatute osas, mis kogus olla võisid. Lisaks ei meeldinud võimudele, et kooliga mitteseotud inimesed seal viibivad. Raha oma maja ehitamiseks aga esialgu ei olnud. Kuna 1911. aastal kehtima hakanud muudatused piirasid raamatukogu arengut, siis koliti tegevusega seltsiliikme ning kaupmehe Johan Tamme eluruumidesse.[5]
1914. aastal saadi lõpuks oma seltsimaja ehitama hakata. Teada on, et rahvamaja ehitust alustati 1914. aasta jaanipäeval. Esimesel aastal sai valmis vundament. Järgmisel aastal sõlmiti leping Tammistu rahvaraamatukogu seltsi ja ehitaja vahel. Ehitajaks oli Taavet Grünwald Vara vallast Rooma talust.
Esimese maailmasõja ajaks ei saadud maja täiesti valmis. Püsti pandi seinad ning katuski peale, kuid ehitus jäi pooleli. Plaaniti võtta 1500 rubla laenu Tartu Laenu ja Hoiuühistust, kuid seoses alanud esimese maailmasõjaga ei olnud võimalik laenu saada. Taas kord kerkis seltsimaja ehitamise plaan päevakorda 1918. aastal ning kuna kassas selleks vajaminev 500 rubla puudus, laenati see kümnelt seltsi liikmelt.[5]
Maja avati 28. juulil 1918. Raamatukogu koliti lõplikult uude majja alles aastal 1922. Sama maja on olnud kultuurikeskuseks tänaseni.[1]
1928. aastal võttis seltsi eestseisus tegevuskavasse ehitada seltsimajale juurdeehitus hoone läänepoolsesse ossa. Raha selleks saadi kogukonnalt, kuna seltsi ruume soovisid kasutada mitmed ümbruskonna ühingud ja organisatsioonid. Ehitamisel loodeti ka kooliõpilaste vanematele, kuna koolil oli ruume vähe ning paar klassi plaaniti seltsimajja üle tuua. Tekkisid võimalused senisest veel aktiivsemaks seltsitegevuseks, lisaks said seltsimaja ruumid välja renditud Tammistu Algkoolile – klassiruumideks ja õpetaja elamispinnaks.[5]
1931. aastaks oli Tammistu Rahvaraamatukogu seltsimajast kujunenud Tammistu rahvamaja. Rahvamaja kuulus Tartumaa rahvamajade võrku. Ülalpidajaks oli endiselt Tammistu Rahvaraamatukogu selts ning ülesandeks olla kultuuri- ja haridustöö keskmeks väljaspool kooli, samuti tegevuskohaks kõigile Tammistu vallas asuvatele hariduslikele ning muudele organisatsioonidele. Rahvamaja oli koht loengute, rahvakoosolekute ning laulu, muusika, näitekunsti ja kehalise kasvatusega tegelemiseks.[5]
Tammistu rahvaraamatukogu seltsi tegevus lõpetati 1940. aasta sügisel.[3] Pärast teist maailmasõda tegutsesid kultuurimaja ja raamatukogu eraldi asutustena ühes majas.[1]
Karl Eduard Kangur[muuda | muuda lähteteksti]
Üheks seltsitegevuse mõttes olulisemaks isikuks sai kohalik põllumees Karl Eduard Kangur (sündinud 23.06.1865), kes valiti seltsi esimehe kohale 1909. aastal. Sellesse ametisse jäi Kangur kuni 1937. aastani (välja arvatud 1926. aasta). Seltsi esimeheks oleku ajal panustas Kangur seltsitegevuse arendamisse ning omakultuuri süvendamisse. Seltsi esimehe kohalt lahkudes oli Karl Eduard Kangur 72-aastane, kuid oma väärikast vanusest hoolimata täis „tegutsemislusti ja energiat“.
Oma eluloos on Kangur kirjutanud, et juba varases nooruses meeldis talle väga raamatuid lugeda, kuid tihtipeale „lugemise materjali oli vähe“ ning pidi ainult piibli lugemisega piirduma. Ehk oligi see üheks põhjuseks, miks Kangur muude tegemiste kõrvalt leidis aega ja energiat panustada seltsitegevusse ning raamatukogu korraldamisse. Polnud harvad sellisedki juhused, kus Karl Eduard. Kangur toetas seltsi ise rahaliselt, et kõik vajalik tehtud saaks.[4]
Huvitavaid fakte[muuda | muuda lähteteksti]
Huvitavaid fakte Tammistu rahvaraamatukogu lugejate harjumuste kohta enne teist maailmasõda:
- On teada, et raamatukogu esimesel tegutsemisaastal annetas Tammistu rahvaraamatukogu seltsi auliige ning Tammistu mõisaomanik Gustav Ludwig von Rathlef raamatute ostmiseks 25 rubla. Sel ajal maksid raamatud keskmiselt 50–60 kopikat, seega oli tegemist võrdlemisi suure summaga.
- 1910. aastal oli raamatukogus kokku 404 raamatut, 1940. aastaks oli raamatute hulk kasvanud 1252 teoseni. Raamatud olid paigutatud raamatukappidesse. Esialgu mahtusid raamatud ühte kappi, hiljem muretseti juurde teinegi ning alates 1937. aastast oli raamatukogu kasutuses kolm raamatukappi.
- Raamatukogu kasutamise eeskiri nägi ette, et samal päeval võib raamatuid laenata ainult ühe korra ja raamatuid ei laenutata neisse peredesse, kus on nakkushaigusi.
- Üheks enim laenutatud raamatuks Tammistu raamatukogus oli 1931. aastal eesti keeles välja antud Frances Hodgson Burnetti „Salaaed“, mis oli lausa kolmel aastal kümne enimloetud raamatu hulgas (1933. aastal 19 laenutust, 1935. aastal 10 laenutust ja 1936. aastal 9 laenutust).
- 1932. aastal tõstatas seltsiliige härra Mokrik koosolekul teema, et raamatukogus on mitmeid „alaväärtuslikke raamatuid ning sopakirjandus tuleks kogust kõrvaldada“. Raamatukogu juhataja härra Reisenbuk aga arvas, et „parem, kui inimene õpib elupahesid raamatust kui otse elust“ (kõnepruuk muutmata).
- Esimene raamatukoguga seotud naissoost töötaja oli õpetaja Aliide Kallas (alustas tööd 1930. aastal).[4]
Juhatajad pärast teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]
Kuivõrd algul kuulus raamatukogu Tammistu rahvaraamatukogu seltsile, pole juhatajate kohta eriti andmeid. Teada on küll raamatukoguhoidjad. Pärast teist maailmasõda on aga Tammistu raamatukogu ja kultuurimaja juhtinud järgmised inimesed:
- Helju Marie Grünvald (1953–1979)
- Heli Jürgenson (1985–2018)
- Ingrid Künnerpä (2019–2020)
- Regina Evert-Tammistu (2020–...)[1]
Tegevus 2020. aastani[muuda | muuda lähteteksti]
1995. aastal ühendati taas raamatukogu tegevus ja seltsielu.[1] Tammistu kultuurimaja oli tuntud kui Tartumaa parimate tantsuõhtute koht[viide?]. Lisaks pidudele on suure saaliga majas töötanud näite- ja tantsuringid. Nooredki said aastatel 2015–2018 majas tihedalt kokku ja toimis noortekeskuse sarnane koht, kus koos käia. Traditsioonilistest üritustest peeti jõulupidusid, lõikuspidusid ja külapäevi.
2018. aastal otsustas Tartu vald maja lõpuks renoveerida. Selleks ajaks kolis raamatukogu kortermajja number 4. Juhatajana töötas Ingrid Künnerpä.[1]
Tegevus 2020–[muuda | muuda lähteteksti]
Tammistu Raamatukogu-Külakeskus[muuda | muuda lähteteksti]
12. septembril 2020. aastal avati Tammistu raamatukogu taas endises majas. Maja taastati esialgsel kujul ja suuruses, see tähendab, et lava osa majal enam ei ole. Uueks nimeks sai Tammistu Raamatukogu-Külakeskus. Raamatukogu-külakeskuse direktorina töötab 1. augustist 2020 Regina Evert-Tammistu.[1]
Raamatukogu teenindab raamatukogu osas Tammistu, Vilussaare, Taabri, Kükitaja ja Viidike küla, kultuuritöö osas aga tervet Tartu valla haldusterritooriumi.[6]
Kultuurikeskuses toimuvad sporditreeningud, korraldatakse eakate kohtumisi. Pärast maja renoveerimist on alles 113-ruutmeetrine saal ja kööginurk – olemas on kõik vajalik konverentside, koolituste ja pidude organiseerimiseks.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Raamatukogust Tartu maakonna keskraamatukogu kodulehel".
- ↑ Veskimägi, K.-O (2000). Kahte kappi on ühhetassa majas tarwis: leiwakappi ja ramatokappi: Eesti raamatukogude ajalugu. Tallinn.
- ↑ 3,0 3,1 "Tammistu rahvaraamatukogu seltsi raamatukogunduslik tegevus" (PDF).
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Kaili Rätsepa artikkel Tartu Valla Kuukirjas" (PDF).
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Katrin Sisaski artikkel Tartu Valla Kuukirjas".
- ↑ "Tammistu Raamatukogu-Külakeskuse põhimäärus".
- ↑ "Tammistu Raamatukogu-Külakeskuse ametlik facebooki leht".
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]