Tammiste mõis

Tammiste mõis (saksa keeles Tammist) oli rüütlimõis Pärnu kihelkonnas Pärnumaal. Mõisasüda paikneb tänapäeval Tammiste linnaosas Pärnu linnas Pärnu jõe ääres.

Mõisa ajalooline peahoone on säilinud ning kuulub Tammiste Hooldekodu hoonetekompleksi.

Ajalugu

Tammiste nimi on vanem kui mõis. 1560. aastal on kirjalikes allikates mainitud Tampste talu ning 1601. ja 1638. aastal esineb Tammest juba mõisana. Mõis rajati tõenäoliselt 16. sajandi teisel poolel.

Tammiste maa-alad kuulusid keskajal Liivi ordu Pärnu komtuurkonda. 1560. aastatel vahetusid piirkonna valdajad korduvalt. 1566. aastal kinnitati Tammiste alad Heinrich Brackelile ja tema pärijatele. 1633. aastal mõistis kohus Tammiste mõisa tagasi Brackelite valdusse ning nende õigusi mõisale kinnitas ka Rootsi reduktsioonikomisjon 1682. aastal.

Enne ja pärast Põhjasõda oli mõis Brackelitega abielusidemete kaudu Knorringite ning seejärel Stackelbergide valduses. 18. sajandil kujunesid Stackelbergid Tammiste peamisteks omanikeks.

1770. aastal abiellus Tammiste mõisa pärijanna Catharina Beata von Stackelberg Vene sõjaväes teeninud Carl Gustav Staël von Holsteiniga. Hiljem oli mõis samuti Staël von Holsteinide suguvõsaga seotud.

Stackelbergide pärandi jagamisel 1809. aastal läks Tammiste mõis Seebergide perekonna valdusse. Seebergidele kuulus mõis suurema osa 19. sajandist.

1901. aastal suri mõisaomanik Aleksander von Seeberg. Seejärel pandi mõis müüki ning enampakkumisel omandas selle Riia ja Moskva II gildi kaupmees Josef David Wulf (ka Wulff). Mõisa rentnikuna tegutses sel ajal parun Ungern-Sternberg.

Josef Wulff oli Tammiste mõisa viimane eraomanik enne 1919. aasta maareformi.

1917. aastal ostis osa Tammiste mõisa maadest koos mõisahoonetega Sindi kalevivabrik. 1919. aasta maareformiga mõis võõrandati ning selle vara müüdi, kuid mõisakompleks jäi Sindi vabriku kasutusse rendi alusel. 1924. aastal jagati suur osa endistest mõisamaadest väiksemateks maaüksusteks.

1918. aastatel tekkis endistele mõisamaadele Tammiste asundus. 1970. aastatel eksisteerisid kõrvuti Tammiste küla ja asundus, mis ühendati 1977. aastal. Mõisasüda ise jäi sellest halduslikust arengust eraldi ning paikneb tänapäeval Pärnu linna territooriumil.

1919. aastal liideti endise mõisa jõeäärsed maad koos härrastemajaga Pärnu linnaga.

Mõisakompleks

Tammiste mõisa kivist peahoone pärineb põhiosas tõenäoliselt 19. sajandi teisest poolest. Tegemist on ebasümmeetrilise historitsistliku hoonega, mille üks osa on ühekorruseline ja teine kahekorruseline. Hoone ühekorruseline osa võib sisaldada ka varasemat ehitussubstantsi.

Tammiste mõisa algne mõisasüda asus praegusest mõisahoonest erinevas kohas. Kohaliku ajaloo uurimise järgi paiknes see enne 1642. aastat piirkonnas, kus hiljem kujunes Pärnu jõge ületava silla ja Tammiste ning Rääma suunas hargnevate teede piirkond. Arvatavasti hävis sealne mõisahoone Liivi sõja ajal ning mõisasüda viidi seejärel praegusesse asukohta.

1911. aastal tehtud mõisahoonete hindamise ajal kuulusid kompleksi:

• kivist härrastemaja;
• puidust rentnikumaja;
• villa;
• väike elumaja;
• ait;
• kaks jääkeldrit;
• kaks viljarehte;
• kuur;
• laut;
• hobusetall;
• saun;
• sepikoda;
• piimarentniku maja;
• kaks sulastemaja koos kõrvalhoonetega;
• kuivati;
• viljaküün;
• tuuleveski;
• möldrimaja koos kõrvalhoonetega.

1918. aastaks oli osa mõisahoonetest juba halvas seisukorras.

Peahoone ja mõned endise mõisa kõrvalhooned on säilinud. Neid on 20. ja 21. sajandil kasutatud Tammiste hoolekandeasutuse tarbeks ning vastavalt sellele ümber ehitatud.

Mõisapark

Mõisa peahoone ümber paiknes park. Umbes aastatel 1865–1890 kujunes Tammiste mõisapark populaarseks Pärnu linnarahva väljasõidukohaks. Pargis korraldati muusikute kontserte ning avalikke väljasõite, millest võttis osa palju pärnakaid.

Kontsertide ja korraldatud väljasõitude välisel ajal ei olnud park siiski avalikkusele vabalt kasutatav. Mõisaomanik keelas pargis loata jalutamise ning keelu rikkumise eest ähvardas trahv.

Tammiste mõisa peksumänd

Mõisasüdames Tammiste tee 1 juures kasvab Tammiste mõisa peksumänd. Rahvapärimuse järgi seoti männi külge mõisa pärisorje, kellele anti seal ihunuhtlust.

Hendrik Relve poolt 1998. aastal tehtud mõõtmise järgi oli männi kõrgus 12 meetrit ja tüve rinnasümbermõõt 154 sentimeetrit. Puiduproovi põhjal hinnati puu vanuseks ligikaudu 300 aastat.

Peksumänd on riikliku kaitse all olev looduse üksikobjekt. Selle piiranguvööndi raadius on 10 meetrit ja pindala 0,03 hektarit.

Hooldekodu

Endises mõisakompleksis tegutseb 1940. aastatest hoolekandeasutus. 1945. aasta 1. septembril likvideeriti senine Pärnu linna invaliididekodu ning selle inventar anti üle Tammistes tegutsenud invaliididekodule.

Asutus jäi Pärnu linna täitevkomitee finantseerimisele, kuigi paiknes kuni 1971. aastani administratiivselt väljaspool Pärnu linna. 1981. aastal muudeti asutuse nimi Tammiste Internaatkoduks.

Tänapäeval tegutseb mõisakompleksi alal Tammiste Hooldekodu, mis on Pärnu linna kohaliku omavalitsuse asutus. Hooldekodu ise loeb oma tegevuse alguseks 1944. aastat.

Ajalooline mõisahoone on osa Tammiste Hooldekodu praegusest hoonestusest.

Mõisamaad

Tammiste oli ulatuslike maavaldustega rüütlimõis. Mõisa maad ulatusid praegusest Pärnu linnast kaugemale tänase Tori valla territooriumile.

Tammiste mõisale kuulus muu hulgas Põua karjamõis, mis paiknes praeguse Suigu piirkonnas.

Tammiste mõisa maa-alale jäid samuti hilisema Niimiste ja Kuiaru piirkonna maad.

Pärast mõisa riigistamist jagati selle maad 1920.–1930. aastatel asundustaludeks ja muudeks maaüksusteks. Rahvusarhiivis on säilinud arvukalt endise Tammiste mõisa maadest eraldatud talude plaane.

Nimi

Tammiste kohanimi pärineb tõenäoliselt varasemast talunimest. 1560. aasta allikas esineb kuju Tampste, 1601. ja 1638. aastal Tammest.

Eesti kohanimeraamatu järgi on nime lähtekohaks sõna tammine : tammise. Algsest talunimest kujunes esmalt mõisanimi ning hiljem piirkonna ja küla nimi.

Mõisa järgi on nime saanud nii tänapäeva Tammiste linnaosa Pärnus kui ka Tammiste küla Tori vallas.

Vaata ka

• Tammiste (Pärnu)
• Tammiste (Tori)
• Tammiste vald
• Tammiste mõisa peksumänd
• Põua mõis
• Pärnu kihelkond

Välislingid

• Tammiste mõis Eesti mõisaportaalis
• Tammiste mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Ester Vilgats, „Tammiste mõisa maa-alad”