Tallinn (raskeristleja)
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Tallinn (Таллинн) oli Teise maailmasõja alguseks kõigepealt Saksamaal osaliselt valmis ehitatud ja seejärel Nõukogude Liidu poolt ostetud viimane Admiral Hipper klassi raskeristleja, mis ei valminud ja mida rakendati teistes ülesannetes.
Oma ajaloo jooksul jõudis see kanda mitut nime: Lützow (1939–1940), Petropavlovsk (1940–1944), Tallinn (1944–1953), Dnepr (1953–1956) ja PKZ-112 (1956–1958).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ehitamine
[muuda | muuda lähteteksti]Laeva ehitamist alustati Saksamaal Bremenis firmas DeSchiMAG 2. augustil 1937. Vettelaskmine toimus 1. juulil 1939. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit Moskvas vastastikuse abistamise pakti, mis pani aluse kahe vastandliku võimu suhete paranemisele ja edasisele koostööle. 11. veebruaril 1940 müüdi Lützow 104 miljoni riigimarga eest Nõukogude Liidule ja pukseeriti (laevast oli valmis vaid kereosa) 31. maiks Leningradi. Uueks tähistuseks oli esialgu projekt 83 ja laeva ehitustööd jätkusid. Planeeriti ka meeskonna koolitust, kuid see kulges vaevaliselt, sest takistuseks oli keelebarjäär ja sakslased soovisid õpetada pigem Venemaal, aga venelased õppida Saksamaal. Kaugemad plaanid siiski tehti, kuid võimalik, et sakslased venitasid teadlikult. Nimeks sai laev hiljemalt septembris Petropavlovsk.
Vene-Saksa sõda
[muuda | muuda lähteteksti]- Vaata ka: Idarinne (Teine maailmasõda)
Kui Vene-Saksa sõda 22. juunil 1941 algas, oli Petropavlovskist valmis kuni 70%, kuid palju olulist oli puudu. 15. augustil 1941 heisati laeval mereväe lipp ja ta võeti ujuvpatareina Balti laevastikku. Komandöriks sai 2. järgu kapten A. G. Vanifatjev. Laeva 2 valminud peakaliibri tornist tulistati septembris Leningradi kaitseks välja umbes 700 mürsku 40 kogupauguna. 17. septembril uppus ujuvpatarei Kroonlinna juures põhjale madalikule aetuna päras 53 mürsutabamust Wehrmachti raskesuurtükiväe vastutulest. 4. aprillil. 1942 sai laev lisaks raskeid vigastusi Luftwaffe kontsentreeritud rünnakus Balti laevastikule. 17. septembril 1942 tõsteti laev siiski madalikult üles ja viidi Neeva jõele remonti. Laev 1943. aastal sai uueks nimeks Tallinn ja toetas suurtükitulega Leningradi blokaadi murdmist 1944. aasta alguses.
Pärast sõda
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast sõda laeva ehitust enam ei jätkatud, vaid seda kasutati seisva õppelaevana. See nimetati 11. märtsil 1953 ümber Dnepriks ja laev kohandati ujuvkasarmuks. Viimast korda nimetati laev 27. detsembril 1956 ümber PKZ-112-ks ja kustutati 3. aprillil 1958 laevastiku nimekirjast. Endine ujuvkasarmu lõigati 1958–1960 Leningradi kaubasadamas vanarauaks.
Laeva andmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikkus veeliinil 199,5 m
- Laius 21,8 m
- Soomuskaitse 40–160 mm
- Kiirus 32 sõlme
- Relvastus 4x2-203 mm peakaliibri kahurit (valmisid 2x2-203 mm), 6x2-105 mm õhutõrjekahurit (ei valminud), 6x2-37 mm õhutõrjekahurit (vaimis 1x2-37 mm), 10x20 mm õhutõrjekahurit (valmis 8x20 mm), 4x3-533 mm torpeedoaparaati (ei valminud), 3–4 vesilennukit (ei valminud).