Arutelu:Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe
Pealkirjast ei nähtu, et see käib Eesti kohta.
Selles tekstis mulle igatahes originaaluurimust silma ei torka. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2017, kell 17:56 (EET)
Siin on kolm korda kasutatud väljendit "presidendi ametisse nimetamine". Minu meelest pole see õige. Eestis valitakse president. Seejärel annab ta Riigikogu ees ametivande ehk vannutatakse ametisse ehk astub ametisse. 2001:7D0:87FF:6480:48B8:624F:8A09:94BC 29. jaanuar 2017, kell 01:39 (EET)
- Minu meelest ka see pole õige, kuigi ajakirjanduses on seda väljendit selles seoses korduvalt kasutatud. Cumbril ei mõelnud seda ise välja, vaid järgis ajakirjanduse eeskuju. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2017, kell 09:30 (EET)
- Muutke siis ära. Cumbril 29. jaanuar 2017, kell 14:12 (EET)
sarnaselt Põhjamaadega
- Arvan, et see on üleliigne. Põhjamaad ei ole ainsad riigid, millega saaks võrrelda. Põhjamaad ei ole isegi omavahel hästi võrreldavad. Taanis ja Norras on riigikirik ja riigipea on päriliku võimuga monarh, Rootsis oli riigikirik 2000. aastani. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2017, kell 09:37 (EET)
Minu meelest pole selge, kas jutt on Vabariigi Presidendi institutsiooni või konkreetse isiku kui presidendi suhetest kirikuga. Traditsioonid ei ole seadustatud ja presidendil kui isikul on õigus otsustada, kas või kuidas ta neid järgib. Seetõttu pole ka selge, kas president Kaljulaid muutis institutsiooni suhet kirikuga või kas ta sai seda üldse teha. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2017, kell 09:41 (EET)
- Samas on asi nüüd oluliselt informatiivsem ja huvitavam, ja ehk tekib juurde ka teiste riikide kohta täpsemat infot. Võibolla võiks pealkiri olla "Presidendi institutsioon ja kirik"?--.Toon (arutelu) 29. jaanuar 2017, kell 09:44 (EET)
- Ka eelmises artiklis oli tausta osa, mis oleks võinud olla ka informatiivsem, kui ta seda polnud. (Tõsi küll, see taust oleks võinud olla ka eraldi artikli teema.) Praeguse presidendi osas see artikkel minu meeles informatiivsem ei ole.
- Minu meelest pealkirjad sõnaga "ja" on liiga ebamäärased ega sobi entsüklopeediasse. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2017, kell 09:55 (EET)
Mul tekib lugejana soov täpsemalt teada saada, kuidas president Päts kiriklike tähtpäevade tähistamisel osales. Ta oli teadupärast õigeusuline. Kas ta käis ainult õigeusu kirikus või ka luteri kirikus? Ja kas siis ajakirjandus kajastas tema kirikus käimist? Andres (arutelu) 29. jaanuar 2017, kell 09:55 (EET)
Ma vist taipasin, mida peetakse eelmises artiklis liiga päevakajaliseks ja ebaoluliseks. See on näiteks see, mida peapiiskop on rääkinud sellest, mida ta eelseisvalt kohtumiselt presidendiga loodab, (peale peapiiskopi sõnavõttude ma teisi ebaolulisuse näiteid praegu ei tea). Mis aga minu meelest on jääva väärtusega, on presidendi positsiooni (tema avalduste sisu) täpne esitamine (tema selgitused on olnud nii keerulised ja raskesti mõistetavad ning laiali pillatud, et lugejale oleks Vikipeediast abi), samuti see, milliseid argumente on avalikus arutelus esitatud selle kohta, kuidas president peaks käituma jne. Minu arvates peaks eriti seda viimast osa laiendama. Minu meelest see ei oleks originaaluurimus (see on triviaalne, kuigi tööd nõudev) ega oleks ka liiga päevakajaline ega päevauudistest sõltuv. Minu meelest Vikipeedia ei peaks rääkima ainult sündmustest, vaid ka mõtetest. Mõtted on oluline osa sellest, mida teada entsüklopeedia peaks aitama. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2017, kell 10:09 (EET)
Neptuunium, võtsin ajakohastamise malli ära, mis sa Kaljulaidi alajaotuse alla lisanud olid. Kas seal on sinu meelest puudu mingi oluline info, millest peaks kirjutama? Kaniivel (arutelu) 28. aprill 2022, kell 21:34 (EEST)
- Võib ära võtta jah, olen unustanud, mida toona sellega täpsemalt silmas pidasin. Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. aprill 2022, kell 17:12 (EEST)