Arutelu:Lämmastikhape

Vikipeedia stiil nõuab täislauseid.

Arvab, et "tugev hape" nõuab mingit linki. Võib-olla peaks olema eraldi artikkel "tugev hape", võib-olla saab viidata artiklile "hape", kus seletatakse ära, mis see tugev hape on.

Füüsikaliste omaduste juures peaks nähtavasti alati mainima, et tegemist on normaaltingimustega.

Oleks vist otstarbekas teha ainete puhul samasugused tabelid nagu inglise vikipeedias.

Praeguses artiklis nõuab suurem osa asju lähemat selgitust, et nad üldse midagi ütleksid.

Arvan, et tuleb teha nii, et alguses on kergesti arusaadav osa, ja edasi tuleb jutt neile, kes rohkem asja tunnevad. Võib-olla võiks teist osa koguni otsast peale alustada. Andres 22:02, 24 Feb 2004 (UTC)

Proovisin tõlkida ingliskeelse variandi. Seda tuleb aga päris palju kohendada.Jaan513 17:24, 25 Feb 2004 (UTC)

Sa tõlgid hästi. Püüdsin omakorda toimetada ja üht-teist lisada.

Minu teada standard conditions on "normaaltingimused". Termokeemiliste näitajate eestikeelseid vasteid ma ei tea. Arvan, et tabelis olevaid andmeid tuleb tekstis dubleerida. Kahtlen, kas ohutust puudutavat teavet tasub tabelisse panna. Pigem ehk tuleks ohu puhul paigutada teksti sisse mingid punased hoiatused.

Ma võtsin lingid inglisekeelsele materjalile välja. Ma arvan üldse, et üldjuhul tuleks viidata ainult eestikeelsele materjalile. Võõrkeeltes saada olev info tuleks teksti paigutada.

Standard conditions peaks jah olema normaaltingimused; mul ei tulnud kohe õige vaste sellele meelde. Kas paberkujul olev viidatav kirjandus võib olla ingliskeelne? Näiteks on mul termistori alla pandud Thomas H. Jonesi ingliskeelne raamat. Seda saab muide TPÜ Akadeemilisest Raamatukogust, võib-olla ka mujalt laenutada. Või tuleks seda kirjandust mõnel muul moel mainida? Jaan513 12:18, 26 Feb 2004 (UTC)

Viidatav kirjandus võib igal juhul olla ingliskeelne, ka juhul kui see on Internetis. Ma mõtlen lihtsalt seda, et eesmärgiks on saada Vikipeedia enda sisse võimalikult palju materjali. Viidata (lugejat Vikipeediast välja saata) on mõtet siis, kui info ületoomine Vikipeediasse on võimatu või esialgu võimatu, viimasel juhul selleks, et juhtida teiste kasutajate tähelepanu allikale. Oma allikatele on alati mõtet viidata, kui mõnd allikat on oluliselt kasutatud.

Mingi programmivea tõttu ei õnnestu tabelit ja artikli algust taastada. Andres 18:18, 26 Feb 2004 (UTC)

---

Andres, milles seisnes sinu paranduse mõte? Minu meelest ei muutunud midagi, ainult minu variant oli lühem. Taivo 25. oktoober 2005, kell 17.24 (UTC)

Vikisõnaraamat läheb tulevikus üle väikese ja suure algustähe eristamisele. Tahaks, et linki ei peaks hiljem ümber tegema. Andres 25. oktoober 2005, kell 23.03 (UTC)

Artikli toimetamisest

Kas mitte eesti keele reeglite kohaselt ei peaks esilauses olema omadussõnad komadeta: söövitav värvuseta...--Dj Capricorn 20. mai 2009, kell 18:09 (UTC)

Esilause kohta ei käi mingeid erilisi reegleid. Need komad võib ära võtta, aga ei pea, sest nad pole ka valed. Taivo 20. mai 2009, kell 21:03 (UTC)

Reeglite järgi on omadussõnaliste täiendite vahel koma juhul, kui tegu on sünonüümidega. Andres 20. mai 2009, kell 21:18 (UTC)

jah, peaks täpselt nii olema--Dj Capricorn 20. mai 2009, kell 21:22 (UTC)

Eesti keele käsiraamatust ma seda reeglit ei leidnud. Aga komad võtsin ära.

Muide, see reegel käib ainult põhisõnale eelnevate täiendite kohta. Andres 20. mai 2009, kell 21:24 (UTC)

Kui tegu pole täpsustavate täienditega (pole sünonüümid) ja tähendus komadest ei sõltu, siis on koma / sidesõna kasutus vaba. SÜ80 20. mai 2009, kell 22:02 (UTC)

Jah, tuleb nii välja. Seal on küll öeldud, et eelistatud on komade ärajätmine, sest see on neutraalsem. Küllap entsüklopeedias peaks neutraalsemat stiili kasutama. Andres 21. mai 2009, kell 06:15 (UTC)

Artiklil on 6 poolthäält ja vastuhääled on tagasi võetud. --Iifar 2. detsember 2010, kell 15:19 (EET)

Kyng, kes nõuab viitamist, loobus heade artiklitega tegelemisest. Imelik, kui nüüd viitamist enam ei nõutagi. Andres 2. detsember 2010, kell 18:09 (EET)

---

Pakun, et suitsev lämmastikhape võiks olla ka eraldi artikkel. Andres 2. detsember 2010, kell 18:09 (EET)

---

Reaktsioonivalemite kirjutusviis tuleks ühtlustada. Ma ei tea, milline stiil on kõige sobivam. Andres 2. detsember 2010, kell 18:11 (EET)

---

See artikkel vajab redigeerimist. Siin on valesid kriipse ja mingi "Bomarc rakett". Andres 15. märts 2011, kell 21:51 (EET)

Mis sellel raketil viga on? --Iifar 15. märts 2011, kell 22:07 (EET)

Niimoodi ei saa ju sõnu kokku panna. Andres 15. märts 2011, kell 22:35 (EET)

CIM-10 Bomarc-tüüpi

Minu meelest nii ka ei saa, sest "CIM-10 Bomarc" on üks tervik, aga sidekriips seob ainult viimase sõnaga. Andres 16. märts 2011, kell 08:04 (EET)

---

Sellist sõna nagu "söövituks" pole olemas. On "sööbituks", "söövitiks", "sööbiks". – Kas seda väidetakse spelleri soovituse põhjal? ÕSis on sõna söövitama, mille tüvi ei muutu. Eeldan, et ka vastava enesekohase tegusõna tüvi ei muutu. 193.40.10.181 23. märts 2011, kell 19:25 (EET)

Minu meelest ka. Andres 23. märts 2011, kell 20:52 (EET)

Katkine link

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://books.google.com/?id=CMJvfh2IUSYC
  • In Lämmastikhape on 2013-06-24 12:09:28, 404 Not Found
  • In Lämmastikhape on 2013-07-06 11:45:05, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 14:45 (EEST)

---

HNO₃

Miks nii ei või kirjutada?

"Suitsev (inglise keeles fuming) lämmastikhape on kasutusel. Siin on see asendatud "aurustuva" või "auruvaga" ning suits gaasiga. Mille põhjal? Mulle tundub, et "aurustuv" ja "auruv" ei ole sisuliselt õige. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 09:23 (EEST)

"0,1M" nõuab selgitust, "~90%" tuleks välja kirjutada, et oleks arusaadav.

Minu teada peab oksüdatsiooniaste olema märgiga, "+5" oli õige. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 09:29 (EEST)

"[[limaskesta]] ja [[söövitused]]" on halvad lingid.

"araabia" juures on mõeldud, et tegu on araablasega (araabia kultuuri kuuluva inimesega), mitte Araabiast pärit inimesega.

Jutt lämmastikushappest küll otseselt teema alla ei kuulu, aga kui see välja jätta, siis võiks olla link "vaata ka" all. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 09:35 (EEST)

Siis veel niisugune asi. Kui muuta viidatud asja, siis peab lisama ka uue viite. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 09:45 (EEST)

Minu teada suitsev pole korrektne. Vaatleme lämmastikhapet mingis anumas, kui ta on suletud anum, siis lämmastikhape aurustub siiski (seintele tekivad igasugused tilgad jne). Pead küll ei anna, aga minu arust on aurustuv korrektsem. Tõepoolest mõtlesin ise ka seda, et aur on kuidagi veega seonduv. Kariku raamatust loen, et lenduv on vist see kõige täpsem sõna?

Kontsentreeritud lämmastikhapet nimetatakse lenduvaks lämmastikhappeks.

Nii oleks vast korrektsem? Samas, siia lausesse sobib minu arust kõige paremini aurude...

Aurude sissehingamine ärritab limaskesta ja võib seda tõsiselt kahjustada.

"0,1M" - 0,1 molaarne (mol/l) ehk M(HNO3)=2+14+16*3=64g/mol, kust siis 0,1mooli on 0,1*64=6,4g. 1 liiter lahust, sisaldab 6,4g lämmastikhapet.

Oksüdatsiooniastmest rääkides on roomanumber minu teada plussita, miinus märgitakse tõepoolest ette. HClO4 - vesinik I, kloor VII, hapnik -II. [Võib-olla araabia numbrites märkides on tõepoolst pluss ees.]

On veel mõni viide puudu?

Lämmastikushappe panin eraldi "Vaata ka" alla, Kariku "Üldine keemia" viite panin juurde (lk249). --Aksu851 (arutelu) 17. juuni 2014, kell 19:37 (EEST)

Küsi need asjad õpetajalt üle.

Viide tuleks alati juurde panna, kui midagi lisad, aga eriti siis, kui muudad teksti, mis on juba viidatud. Andres (arutelu) 17. juuni 2014, kell 19:49 (EEST)

0,1M on üsna kindel. (Samuti on ka Kariku raamatus kirjas.)

Küsin homme üle.

HNO₃ nimetusest rääkides. See häiris mind, kuna teiste ainete puhul ei kirjuta tavaliselt igat elementi eraldi välja.--Aksu851 (arutelu) 17. juuni 2014, kell 19:54 (EEST)

Reageerimisest metallidega rääkides. Ühes raamatus on üks hea tabel lämmastikhappe reageerimisest erinevate metallidega (mis esinevad metallide aktiivsuse reas). Kas selle tabeli kopeerimine (ala Paint'is ümber joonistamine) ja siis artiklisse pildina lisamine on lubatud?--Aksu851 (arutelu) 17. juuni 2014, kell 20:00 (EEST)

0,1M kirjuta lihtsalt nii, et see oleks arusaadav. Näiteks mina ei tunne seda tähistusviisi.

Küsi suitseva või lenduva lämmastikhappe kohta, aurude kohta ja oksüdatsiooniastme märkimise kohta. (Mis puutub "aurustumisse" või "aurumine", siis minu meelest need pole õiged, kui eraldub hoopis teine aine.)

Võib-olla oleks hea, kui keemilises valemis oleksid elementide sümbolid lingiga varustatud. Mis Sa arvad, kas see ei hõlbustaks algajal arusaamist? Ja kui kirjutada keemilise valemi juurde "keemiline valem", kas see ei hõlbusta arusaamist? Andres (arutelu) 17. juuni 2014, kell 20:28 (EEST)

Eks see tee algaja elu tõesti lihtsamaks, seda võiks isegi teostada. Mis vahe on molekulvalemil ja keemilisel valemil?

(Metallid) Selle järgi veidi lihtsam orienteeruda ka. http://www.upload.ee/image/4111571/HNO3reageerimine.png --Aksu851 (arutelu) 17. juuni 2014, kell 20:42 (EEST)

Ehk võiks siis juba nii teha, et tekitaks absoluutselt iga aine juurde tabeli, mis kirjeldab keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Tabelis märgiks soolade ja hapete (ka. hüdroksiidide puhul) happe jäägi eraldi (aluste puhul hüdroksiidiooni). Artiklis mainiks aga uuesti valemit ning seal jaotaks valemi tükkideks? (iga element eraldi)

Nagu siin on. --Aksu851 (arutelu) 17. juuni 2014, kell 20:48 (EEST)

Selline tabel, millele Sa viitad, ei ole autoriõigustega kaitstud. Otstarbekas on teha see viki süntaksi abil (vaata juhendeid), mitte pildina. Kui Sa ise ei oska, siis palu.

Omaduste tabelid iga aine kohta on otstarbekas teha küll. Tahaks ainult, et kõik oleks tekstis dubleeritud. Andres (arutelu) 17. juuni 2014, kell 20:56 (EEST)

Kui ma õigesti aru saan, siis keemiline valem on üldisem mõiste kui molekulivalem. Andres (arutelu) 17. juuni 2014, kell 20:58 (EEST)

Selline tabel peaks sobima? Kas metallide reageerimisest lämmastikhappega tasuks rohkem näiteid tuua?--Aksu851 (arutelu) 17. juuni 2014, kell 21:24 (EEST)

Tabel on OK, aga peaks olema ka selgitus. Miks Sa selle maha tõmbasid, et tekib saaduste segu, aga teatud saadused on põhisaadused? Tasub küll rohkem näiteid tuua. Andres (arutelu) 18. juuni 2014, kell 03:11 (EEST)

Alla panin veidi selgitust "Tekib saaduste segu, nimelt metalli reageerimisel lämmastikhappega tekib reageerinud metalli sool (nitraat), vesi ning vastav ülaltoodud gaas." - sellest ei piisa?

Suits on siiski .. gaas? .. mis sisaldab endas tahke aine osakesi (nagu tahm jne). Seega suitsev ta siiski ei ole. (Sellisele järeldusele jõudsime.)

Alguses sobiks tõepoolest "Kontsentreeritud lämmastikhapet nimetatakse aurustuvaks lämmastikhappeks." asemel "Kontsentreeritud lämmastikhapet nimetatakse lenduvaks lämmastikhappeks."

Mujal peaksime siiski lämmastikhappe aurudest rääkima. (mitte suitsust ning sõnast lenduv ei leidnud ka sobivat käänet kirjeldamaks lämmastikhappe aure) - aur peaks ka täiesti korrektne olema.--Aksu851 (arutelu) 18. juuni 2014, kell 12:23 (EEST)

Oksüdatsiooniastmest rääkides. Kui kirjutame roomanumbriga oa, siis tuleks miinus ette panna vajadusel, plussi aga mitte. Rääkides araabia numbritest, tuleb märk tõepoolest, aga mitte ette, vaid taha. (5+) - jätan araabia numbriga praegu. [Usun, et oled näinud sellist kirjapilti mõnes lahustuvuse tabelis vms.]

Lisaks molekulvalemi ja keemilise valemi erinevus... see sõltub sellest, kas molekuli ioonide vahel on kovalentne või iooniline side.

Kui on tegu ioonilise sidemega, peaks olema "keemiline valem" ja kui on kovalentne, peaks olema "molekulvalem". [Nende parandustega peaks ka tegelema, kui mõni ette satub.]

Ioonilist/Kovalentset sidet eristab einete elektronegatiivsuse vahe, kui see ütleb midagi.--Aksu851 (arutelu) 18. juuni 2014, kell 12:23 (EEST)

PS: Kui lämmastikhape lendub, siis ta ei lagune kohe. (Juba sellepärast, et tegu on tugeva happega.) Tee konts. lämmastikhappe pudel akna juures lahti, võid näha auru, mis on läbipaistev või veidi kollakas. (nagu tean) Hiljem lagunedes, tekib NO₂ mis on juba pruunikas. (Seda võib näha metallide reageerimisel lämmastikhappega. Lahjendatud hapet on targem kasutada. Üks kord üritasime hõbenitraati saada, jätsime konts. lämmastikhappe ja hõbesõrmuse reageerima - 24h hiljem ei olnud suurt erinevust märgata. Sai villand, lisasin veidi vett ning hakkas vahutama. NO₂ eraldumist oli näha nii konts. kui lahjendatud happe reageerimisel. [konts. puhul tuli muidugi segada/loksutada segu, siis oli gaasi eraldumine intensiivsem])--Aksu851 (arutelu) 18. juuni 2014, kell 12:27 (EEST)

Hästi, tee siis vajalikud parandused. Andres (arutelu) 18. juuni 2014, kell 18:19 (EEST)

---

"0,1M vesilahus" pole arusaadav. Keeleliselt peaks ka üle vaatama. --Epp 9. juuli 2014, kell 17:49 (EEST)

0,1M = 0,1 molaarne ehk 1 liitris lahuses on 0,1 mooli mingit ainet. Aksu851 (arutelu) 13. juuli 2014, kell 13:25 (EEST)

Võiks siis kirjutada nii: 0,1-molaarne. Andres (arutelu) 15. juuli 2014, kell 05:43 (EEST)

Kui see on grammatiliselt korrektne, siis võib ikka.