Arutelu:Lizdēni mõis

Ma pole kindel, kuidas seda väljendama peaks, aga varasemad omandiõiguse alased tehingud ei käsitlenud Lizdēnit mõisana. Võimalik, et neid tehinguid peaks pigem kajastama Sauļi mõisa artiklis. - Melilac (arutelu) 24. mai 2020, kell 21:06 (EEST)

Mitte tingimata. Stryki käsitlus algab samuti küla ajaloost. See on igati loogiline lähenemine, mis aitab näiteks hilisemaid omandisuhteid selgitada.--The Prince of Tartu (arutelu) 24. mai 2020, kell 21:24 (EEST)

Pealegi, kuna meil on sisuliselt kõigi Liivimaa peamõisate kohta artiklid olemas, ei ole otsest põhjust osa informatsiooni jagada teiste artiklite alla. Selguse huvides on parem neid käsitleda konkreetses artiklis.--The Prince of Tartu (arutelu) 24. mai 2020, kell 21:31 (EEST)

Veel üks küsimus. Ei Stryk ega hagemeister tea midagi sellest, kuidas Fioren, mis algselt koos Baloži mõisaga kammerneitsi omand oli, ühtäkki Rantsna mõisa alla läks. - Melilac (arutelu) 24. mai 2020, kell 22:00 (EEST)

Baltisches Ortslexikonis on öeldud, et Zioren ehk läti keeles Svenne oli 1681. aastal Rantsna mõisa talu. Rantsna ise oli siis osa Astijärve lossialast, mis kuulus riigile. 1749 doneeriti Svenne koos Baložiga − mis oli samuti Astijärve lossiala osa − von Franzenile. Seega näib, et Svenne oligi algselt just Rantsna mõisaga seotud.--The Prince of Tartu (arutelu) 24. mai 2020, kell 22:42 (EEST)

Nojah, Svenne maad ulatusid ju küll Baloži piirini, kuid teed läksid sealt ikka Rantsna mõisa objektideni. - Melilac (arutelu) 25. mai 2020, kell 17:52 (EEST)