Arutelu:Kelloggi-Briandi pakt
Artikkel Kellogg-Briandi pakt on juba olemas. --Numbriga kärumees 21. november 2011, kell 12:42 (EET)
- Tuleb luua ümbersuunamislehekülg Pariisi pakt. Taivo 21. november 2011, kell 17:56 (EET)
Pealkirjaks oleks vastupidi pidanud jääma Briand'i-Kelloggi pakt. Eestikeelsetes allikates on nimed valdavalt sedapidi ja Briand'i häälduse lõpus on täishäälik. 90.190.114.172 26. veebruar 2012, kell 16:58 (EET)
- kui tegu on ikkagi vokaaliga, siis omastav on Briand' ja ei tule mingit käändelõppu – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Ahsoous (arutelu • kaastöö).
- Jah, poolikult mõtlesin. EEs ja TEA entsüklopeedias on "Briand'i-Kelloggi pakt" ja kui nasaalvokaali tuleks selle järgi võtta siiski kaashäälikuna, siis oleks ülakoma justkui üleliigne. Ma ei tea, kuidas selle käänamisega on, aga nimede järjestus võiks siiski vastupidine olla. 90.190.114.172 26. veebruar 2012, kell 20:30 (EET)
- Ülakoma ei ole üleliigne. Seda võib kirjutada, mina kirjutakski.--Morel (arutelu) 2. aprill 2015, kell 12:08 (EEST)
- Mina kuulen selle nime häälduses täishääliku järel kerget n-i ([brio:n]), seepärast arvasin, et artikli pealkiri on teadjatel läbi mõeldud, ja lihtsalt võtsin ühtlustamiseesmärgil kuskilt ülakoma ära, sest suurem hulk selle nime käänatud vormi oli ilma ülakomata. Aga ma võin asja uurida, et kindel olla, kumb variant on õige(m). Kuriuss (arutelu) 2. aprill 2015, kell 14:08 (EEST)
- No selliseid nimesid hääldatakse ja käänatakse eesti keeles ikka nii, nagu lõpus oleks n. Nasaalset vokaali ju eesti fonoloogias ei ole. Andres (arutelu) 2. aprill 2015, kell 19:57 (EEST)
- Üldiselt muidugi, aga kui siin on tekkinud vastuväiteid, eks siis tule kontrollida, ega ole tegu mõne erandiga. Aga pakti nimede järjekord – kui ENE-s on teistpidi (jah on, kontrollisin), siis millel põhineb siinne "uus" järjekord? Kuriuss (arutelu) 3. aprill 2015, kell 02:59 (EEST)
- Sain EKI keelenõust (Tuuli Rehemaalt) 6. aprillil 2015 sellise vastuse:
- "Loen 1961. aastal ilmunud Valgma-Remmeli-Riikoja õpikust "Eesti keele grammatika VIII-X klassile" järgmist reeglit: "Kõigis käändeis peale ainsuse nimetava tarvitatakse apostroofi, kui nime viimane täht või viimased tähed ei märgi mingeid häälikuid" (lk 77, pt "Pärisnimede käänamine"). Aristide Briand oli Prantsuse riigimees, nii et suure tõenäosusega lõppes tema nime hääldus nasaaliga, d ei hääldunud ja tsiteeritud reegli järgi tuli seda nime käänata ülakomaga. Praeguse reegli järgi on tõepoolest õige ilma ülakomata." Kuriuss (arutelu) 6. aprill 2015, kell 18:20 (EEST)
- Ma tean. Lihtsalt keegi ei ole suutnud mulle (ja mitte ainult mulle) selgeks teha, miks praegune reegel endisest parem on. a minu teada ei loeta endise reegli järgi ülakomaga käänamist veaks. --Morel (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:20 (EEST)
- Ma ei seisnud selle reegli tegemise juures, aga võib-olla oli põhjus sama, et eesti keeles on võetud suund sellele, et ajapikku teatud kirjavahemärkide kasutamist vähendada. Küllap oled märganud, et kui vanasti pandi ajalehed-ajakirjad jutumärkidesse, siis vist 1980. aastatest kehtib reegel, et perioodiliste väljaannete nimesid enam jutumärkidesse ei panda. Jutumärkidesse ei panda ka tootenimesid ega ettevõttenimesid jne. Samamoodi püütakse nüüd ülakomaga liialdamist ohjeldada. Ma arvan, et Vikipeedias peaks püüdma põhireeglitega hakkama saada, sest isegi seda mööndavat vajadust kõnealuses nimes ju ülakoma järele pole – artikli tekstis on selgelt välja toodud selle nime kuju nimetavas käändes. Kuriuss (arutelu) 6. aprill 2015, kell 23:09 (EEST)
- Kirjutatakse, et kui tüve ja käänelõpu piiril tekib häiriv täishääliku- või kaashäälikuühend, siis kasutatakse ülakoma selle täheühendi lõhkumiseks [1]. Mina saan aru, et ülakomaga ei ole mõtet näidata ainuüksi seda, et hääldus erineb sõnalõpul kirjapildist, sest selline äranäitamine pole ühetaoline juhtudega, kus hääldus erineb kirjapildist mujal kui sõnalõpul või ka nimetava käände lõpul. Ja hääldust ennast ülakoma niikuinii ei näita. Kui ülakoma muul juhul kasutatakse siis selleks, et ära näidata nime põhikuju. Aga sellisel juhul ei sõltu vajadus ülakoma kasutada nime hääldusest ja tavajuhul ülakoma selleks ei kasutata. Ehk siis, kui ülakoma pole tarvis üldreeglist tulenevalt ja kui parasjagu pole tarvis ära näidata nime põhikuju, hääldusest sõltumata, siis minu arusaamise järgi ei ole ülakoma kasutamine reegli järgi põhjendatud. Pikne 7. aprill 2015, kell 00:04 (EEST)
- Ma tean. Lihtsalt keegi ei ole suutnud mulle (ja mitte ainult mulle) selgeks teha, miks praegune reegel endisest parem on. a minu teada ei loeta endise reegli järgi ülakomaga käänamist veaks. --Morel (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:20 (EEST)
- Üldiselt muidugi, aga kui siin on tekkinud vastuväiteid, eks siis tule kontrollida, ega ole tegu mõne erandiga. Aga pakti nimede järjekord – kui ENE-s on teistpidi (jah on, kontrollisin), siis millel põhineb siinne "uus" järjekord? Kuriuss (arutelu) 3. aprill 2015, kell 02:59 (EEST)
- No selliseid nimesid hääldatakse ja käänatakse eesti keeles ikka nii, nagu lõpus oleks n. Nasaalset vokaali ju eesti fonoloogias ei ole. Andres (arutelu) 2. aprill 2015, kell 19:57 (EEST)
- Mina kuulen selle nime häälduses täishääliku järel kerget n-i ([brio:n]), seepärast arvasin, et artikli pealkiri on teadjatel läbi mõeldud, ja lihtsalt võtsin ühtlustamiseesmärgil kuskilt ülakoma ära, sest suurem hulk selle nime käänatud vormi oli ilma ülakomata. Aga ma võin asja uurida, et kindel olla, kumb variant on õige(m). Kuriuss (arutelu) 2. aprill 2015, kell 14:08 (EEST)
- Ülakoma ei ole üleliigne. Seda võib kirjutada, mina kirjutakski.--Morel (arutelu) 2. aprill 2015, kell 12:08 (EEST)
- Jah, poolikult mõtlesin. EEs ja TEA entsüklopeedias on "Briand'i-Kelloggi pakt" ja kui nasaalvokaali tuleks selle järgi võtta siiski kaashäälikuna, siis oleks ülakoma justkui üleliigne. Ma ei tea, kuidas selle käänamisega on, aga nimede järjestus võiks siiski vastupidine olla. 90.190.114.172 26. veebruar 2012, kell 20:30 (EET)
Ma tahaksin, et oleks kindlad reeglid, aga reegel ütleb ainult, et ülakoma ei ole tarvis panna, mitte et teda ei tohi panna. Ma küsisin Peeter Pälli käest üle, ja ta ei andnud ka kindlat vastust. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 03:11 (EEST)
- Minu meelest on nii, et kui ülakoma kasutus pole reegli järgi põhjendatud, siis me ei peaks teda kasutama. Kas pole nii, et reegel näeb küll ette ükakoma kasutamise võimaluse, aga mitte lihtsalt kirjapildist erineva häälduse näitamiseks sõnalõpus? Pikne 7. aprill 2015, kell 20:55 (EEST)
- Keelekorraldajad hoiduvad ühemõttelisest selgitusest. Seda küll, et selleks otstarbeks ülakoma kasutada pole tarvis. Andres (arutelu) 8. aprill 2015, kell 00:33 (EEST)
- on öeldud, et ülakoma võib ära jätta, aga selline sõnastus tähendab, et igaljuhul õige on ka ülakomaga variant, aga ilma selleta kirjutamist ei loeta veaks. Isiklikult leian, et ülakoma on sellistel puhkudel pigem vajalik. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. aprill 2015, kell 00:52 (EEST)
- Milline sõnastus? On üldreegel, mille järgi ülakoma ei kasutata. Täiendavalt ütleb keele käsiraamat, et ülakoma võib kasutada nime põhikuju näitamiseks. Eks ole, kui kirjutaksime siin Kelloggi-Briand'i pakt, siis ju mitte selleks, et nime põhikuju näidata (me pole üldiselt nimesid sel otstarbel ülakomaga kirjutanud), vaid lihtsalt selleks, et näidata kirjapildi ja häälduse erinevust sõna lõpus. Aga ainult selleks otstarbeks ülakoma kasutust praeguse reegli järgi ette ei nähta. Pikne 8. aprill 2015, kell 01:22 (EEST)
- Loe siis reegleid: Ülakoma kasutatakse võõrnimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet. Aga edasi – reeglistikus - kasutakse seda ka võõrnimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet ja sobitada võõrnime eesti käändetunnustega, eelkõige järgmistel juhtudel - pööra tähelepanu et siin on sees sõna 'eelkõige', ehk siis see loetelu ei ole ammendav! • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. aprill 2015, kell 01:26 (EEST)
- Nojah, nimetavas käändes sõna ongi selle sõna põhikuju. Selles ongi asi, et antud juhul pole ilmne, et on tarvis osutada nime nimetavat käänet. Näiteks siin öeldakse otsesõnu, et pole tarvis. Et näidata, millal on tarvis, selleks on loetletud ka need juhud, mil (eelkõige) on tarivs. Muudest subjektiivsetest eelistustest me Vikipeedias minu meelest lähtuda ei saa. Ja nagu öeldud, kui siin ülakoma kasutatakse, siis ilmselt mitte põhikuju näitamise vajaduse tõttu, vaid lihsalt häälduse ja kirjapildi erinevuse näitamiseks. Pikne 8. aprill 2015, kell 19:08 (EEST)
- Loe siis reegleid: Ülakoma kasutatakse võõrnimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet. Aga edasi – reeglistikus - kasutakse seda ka võõrnimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet ja sobitada võõrnime eesti käändetunnustega, eelkõige järgmistel juhtudel - pööra tähelepanu et siin on sees sõna 'eelkõige', ehk siis see loetelu ei ole ammendav! • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. aprill 2015, kell 01:26 (EEST)
- Milline sõnastus? On üldreegel, mille järgi ülakoma ei kasutata. Täiendavalt ütleb keele käsiraamat, et ülakoma võib kasutada nime põhikuju näitamiseks. Eks ole, kui kirjutaksime siin Kelloggi-Briand'i pakt, siis ju mitte selleks, et nime põhikuju näidata (me pole üldiselt nimesid sel otstarbel ülakomaga kirjutanud), vaid lihtsalt selleks, et näidata kirjapildi ja häälduse erinevust sõna lõpus. Aga ainult selleks otstarbeks ülakoma kasutust praeguse reegli järgi ette ei nähta. Pikne 8. aprill 2015, kell 01:22 (EEST)
- kas sa lõpuni lugesid? Kui kirjutaja selleks vajadust tunneb, võib nime põhikuju selguse huvides alati ülakomaga eraldada,... ehk siis ülakomaga on alati õige või siis sulle võib tunduda, et ülakoma ei ole vaja, aga näiteks mulle võib tunduda, et on selgust vaja... ja siis hakkamegi kaklema. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. aprill 2015, kell 20:02 (EEST)
- Umbes seda ma subjektiivsete eelistuste all silmas pidasin. Kõiki nimesid võib käänata ülakomaga, see ei ole keelatud, ja keegi võib teatud juhul seda vajalikuks pidada. See minu meelest ei tähenda, et peamegi igaks juhuks kõiki nimesid ülakomaga käänama, kui seda tegelikult harilikult siiski ei tehta. Pikne 8. aprill 2015, kell 20:11 (EEST)
- See su viimane lause on sõnastuselt päris kehv. Aga ei tehta ja loomulikult pole seda enamikel juhtudel vähimatki mõtet. Aga selliste väljajätteliste häälduste ja võõrnimede puhul on ülakoma nii mõnelgi puhul selguse huvides mõttekas. Tõenäoliselt sellist nime itaallastel pole, aga käänatuna annab see teine nimi ka sellise valestitõlgendamise võimaluse. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. aprill 2015, kell 20:21 (EEST)
- Umbes seda ma subjektiivsete eelistuste all silmas pidasin. Kõiki nimesid võib käänata ülakomaga, see ei ole keelatud, ja keegi võib teatud juhul seda vajalikuks pidada. See minu meelest ei tähenda, et peamegi igaks juhuks kõiki nimesid ülakomaga käänama, kui seda tegelikult harilikult siiski ei tehta. Pikne 8. aprill 2015, kell 20:11 (EEST)
- on öeldud, et ülakoma võib ära jätta, aga selline sõnastus tähendab, et igaljuhul õige on ka ülakomaga variant, aga ilma selleta kirjutamist ei loeta veaks. Isiklikult leian, et ülakoma on sellistel puhkudel pigem vajalik. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. aprill 2015, kell 00:52 (EEST)
- Keelekorraldajad hoiduvad ühemõttelisest selgitusest. Seda küll, et selleks otstarbeks ülakoma kasutada pole tarvis. Andres (arutelu) 8. aprill 2015, kell 00:33 (EEST)
Kas paktis osales ka Eesti? Kuidas seda eesti keeles ametlikult nimetati? Kas Sõjast keeldumise leping (RT 1929, 13, 93)? --IFrank (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 19:48 (EEST)