Arutelu:Iraagi ja Levandi Islamiriik

Islamic State of Iraq and the Levant

I hope its OK writing something here in English. In parallel to your own decision making process, various arguments regarding naming have been presented regarding the name used for the English article en:Islamic State of Iraq and the Levant. If of interest, a long standing listing of related discussions can be found at on Requested Moves #Moratorium on Requested Moves. Gregkaye ✍♪ Gregkaye (arutelu) 4. november 2014, kell 10:41 (EET)

Maha kirjutada ei tohi ka siis, kui on viidatud. 2001:7D0:88C2:F401:5437:2E0:AA7F:7590 22. jaanuar 2015, kell 22:20 (EET)

Eestis võib küll, teatud tingimustel ja need tingimused on praegu vaidlusaluse teema puhul täidetud. Vt: Autoriõiguse seadus

§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata:

§ 19. Teose vaba reprodutseerimine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel, õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel: (1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. --Vaher (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 15:31 (EET)

Need seadusepügalad pole relevantsed. Faktid pole autoriõigusega kaitstud, küll on kaitstud sõnastus, mida antud juhul on kopeeritud. Materjali kasutamine Vikipeedias pole kasutamine hariduslikel vms eesmärkidel, ta võib seda olla vaid muu hulgas.

Peamine on silmas pidada, et kogu Vikipeedia tekst peab olema kasutatav vaba sisu litsentsi tingimustel (s.t kõikjal, luba küsimata ja igal eesmärgil). 2001:7D0:88C2:F401:EC0D:5E0B:BC87:5571 24. jaanuar 2015, kell 10:39 (EET)

Tänan arvamuse eest. Teatavasti meil TÜ-s, TLÜ-s, TTÜ-s jm õpilastele paljundatavad tekstid ja e-võrgus kopeeritud täistekstid (mis levivad suvaliselt ja keegi pole seda kunagi ka keelanud) on lubatud. See tähendab et § 19.(1) laieneb ka eestikeelse Vikipeedia tekstile, millel on teaduslik eesmärk, samadel alustel nagu ülikoolideski. Kas Vikipeedia pole informatsiooni, hariduse ja teadus(e poole püüdlev) projekt? Vaba sisu litsentsi (vt GNU FDL) eestikeelne tekst on liiga üldsõnaline, et sellest täpsemat aimu saada! --Vaher (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 13:38 (EET)

Tegin märkuse sinu arutelus, sest see puudutab ka teisi lehekülgi, kus kaastööd oled teinud. (Nüüd panen tähele, et sulle on sama asja ka varem öeldud.)

Seaduse tõlgendamisega ei tarvitse antud juhul vaeva näha. Lihtsalt on kokku lepitud, et Vikipeedia (ja teiste Wikimedia projektide) sisu on igaks otstarbeks vabalt kasutatavad, mitte ainult hariduslikel eesmärkidel. Sellised on praegu kehtivad kasutustingimused, millele on viidatud iga lehekülje all.

Mis puutub ülikoolides levinud praktikatesse, siis see, mida kellelgi pole olnud mahti eraldi keelata, pole veel tingimata lubatud. Asjade suvaliselt levitamine on problemaatiline küll. Ega siis samas ülikoolide raamatukogud ilmaasjata tekstidele juurdepääsu õigusi ei osta ja ei tee nii, et juurdepääs oleks vaid neil, kelle jaoks õigus on hangitud. 2001:7D0:88C2:F401:4D46:426F:DC01:DC8 24. jaanuar 2015, kell 14:49 (EET)

Jah probleem on olemas - miks ei või siin teaduslikult viidatud vormis kopeerimist kasutada kui teadustöös võib? Kui ma leian mõne hea sõnastuse siis koos viitega ma seda siia panna ei või aga intervikist tõlkida ilma viiteta võin?--Vaher (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 15:00 (EET)

Ka ilma viiteta kopeerimine on probleemaatiline. Võid materjali edasi anda oma sõnastuses, koos viitega.

Kui tõlgid teises keeles Vikipeediast, siis tuleks viidata samale allikale, millele teises keeles Vikipeedias on viidatud. Kui tegu on teises keeles artikli mahuka (äratuntava) tõlkega, siis tuleks ühtlasi siin ära, kus kohast on tõlgitud (Vikipeedias kasutatav litsents lubab tõlkimist, aga nõutav on allika äramärkimine).

Miks tingimused on sellised nagu on, selle kohta leiad huvi korral ingliskeelset lektüüri või võid küsida üldises arutelus. Üldiselt soovitakse edendada vaba sisu igakülgselt levikut (mitte ainult teaduslikus-hariduslikus kasutuses). Mis on "teaduslikult viidatud vormis kopeerimine"? Vajadusel saab tsiteerida, aga üldiselt on ju ka teadustöö mõte uue sisu loomine, mitte kopeerimine. Viidata tuleb niikuinii. 90.190.114.69 24. jaanuar 2015, kell 15:22 (EET)

Teaduslik viide tähendab, et muuta ei tohi. Ei või ise välja mõelda vaid tuleb allikat edastada algupäraselt. --Vaher (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 15:27 (EET)

Pead vist silmas tsiteerimist (vormistatakse jutumärkides). Kui viidatakse, siis on üldiselt oluline, et ei moonutataks mõtet (sõnastus võib olla teine). 2001:7D0:88C2:F401:4D46:426F:DC01:DC8 24. jaanuar 2015, kell 15:34 (EET)

Jah täpselt, pean silmas tsiteerimist. Kas käesolev tsitaadikogu on autoriõiguste rikkumine? --Vaher (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 15:45 (EET)

Esiteks, vormistuse poolest pole siin tegu tsitaatidega. Tsiteerimise järele aga puudub antud juhul igasugune vajadus, pole vajadust järgida näiteks ajalehe sõnastust. Seaduse mõistes tähendab see minu arusaamise järgi seda, et tsiteerimine pole motiveeritud. 90.190.58.235 25. jaanuar 2015, kell 19:20 (EET)

Tsiteerida tuleb ainult siis, kui artikli sisu nõuab kellegi sõnade täpset edasiandmist. Teistel juhtudel tuleb refereerida. Andres (arutelu) 25. jaanuar 2015, kell 23:25 (EET)

Ma võtaksin siiski autoriõiguste rikkumise sildi ära sest seal olev esimene viide Delfile on vale. Põhjus on selles, et Delfi ajakirjanik kopeeris tollase teksti sõnastuse wikipeediast, mitte vastupidi. --Vaher (arutelu) 28. jaanuar 2015, kell 10:09 (EET)

Tõepoolest, see lõik jõudis Vikipeedia artiklisse mõni tund varem. Aga ülejäänud allikate kopipeist on ju endiselt alles ja, kontrollisin, see pole Vikipeediast maha kirjutatud. Palun mitte sedasi vigurdada ja sundida mitu korda sama kopipeisti tuvastama. Eesmärk on ju luu kvaliteetset sisu, austades seejuures teiste autorite õigusi, mitte lihtsalt kopipeisti "ärapeitmine" või lootmine, et seda ei märgata. 90.190.59.161 28. jaanuar 2015, kell 12:17 (EET)

Miks seda kopipeisti nüüd vigaste pealkirjadega alamartiklite alla vead? Kõigist neist teemadest sobib kirjutada siin samas, lihtsalt väldi kopipeisti ja originaaluurimust. 90.190.59.38 28. jaanuar 2015, kell 14:07 (EET)

Osade kaupa on parem töödelda.--194.150.65.70 28. jaanuar 2015, kell 14:29 (EET)

See ei ole veenev põhjendus. Teksti saab töödelda alapeatükkide kaupa. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2015, kell 17:39 (EET)

ISISe liikmed saavad lisatasu terrorirühmituse liikmeks olemise eest. "Ma rentisin maja ja ISIS maksis selle eest," ütles ISISe siseturvalisuse üksuses töötaja ning hoolitses treeningute läbiviimise eest. "Selle hind oli 50 dollarit kuus. Nad maksid nii maja enda kui ka elektri eest. Lisaks abielus naise eest sain veel 50 dollarit kuus. Kui on lapsed, siis saad 35 dollarit iga ühe eest. Kui sul on vanemad, siis saad ühe eest veel 50 dollarit. See on heaoluriik." Need hüved ei ole aga mõeldud ainult sõduritele. Kõik ISISe liikmed saavad toetust samadel alustel. Nii ehitajad kui arstid. Sõjast puretud Süürias on sellised rahasummad väga suured. Teistmoodi ei suuda inimesed end ja oma perekonda toita. Mõned loodavad sel moel aga lausa rikkaks saada. Piirkonnas ei ole võimalik teisiti elada, kui ISIS heaks tööle asuda. "Seal ei ole tööd. Sa pead nendega liituma, et ellu jääda. Nii ongi paljud kohalikud selle otsuse teinud. Nälg sundis neid."

Eesti

Eesti-seostest võiks olla eraldi lõik, seda infot ilmselt tuleb ajapikku juurde. Kirjutada saab nt selle loo põhjal: [1]

---

Välja võetud, eeldab neutraalsemat sõnastust ja viiteid: Lääne avalikkus on kohati püüdnud IR-i jubedaid kuritegusid vähem kaalukatena näidata, võrreldes neid keskaegsete kristlike ususõdadega. Murettekitav on IR-i populaarsus Euroopa noorte moslemite hulgas, kelle hulgast tuhanded on juba reisinud Süüriasse võitlema. Enamikul neist on Euroopa passid, mistõttu ei saa nende Euroopasse naasmist takistada. IR-i poolt pakutav sõjaline väljaõpe, võib lähiajal saada Euroopas suureks probleemiks.

See vajab loomulikult viiteid, aga minu teada on seal kõik faktiliselt korrektne. Milles seisneb neutraalsuse probleem?Miacek (arutelu) 4. jaanuar 2019, kell 20:07 (EET)

Ilmselt on mõeldud sõnakasutust: "jubedaid", "murettekitav". Ja minu arust faktiväited pole korrektsed või on liiga üldised ja hägused. --Minnekon (arutelu) 5. jaanuar 2019, kell 02:25 (EET)

"Kristluseriik" versus "Islamiriik"

• Jack Moore. Mysterious ‘Christian State’ Group Threatens Muslims in Letter To Brussels Mosque, Newsweek, 27.11.2015

Mu meelest on see propaganda või müüt negatiivses mõttes! Pigem on seal islami kodusõda.--Vaher (arutelu) 2. detsember 2015, kell 11:40 (EET)

IR-i tekkis kui Bashār al-Asad vabastas takfiri (ehk džihaadi) võitlejad Süüria vanglatest ja saatis nad Iraaki, USA vastu võitlema. IR omakorda tungis Süüriase, kuna Bashār al-Asad tulistas 2011. aastal meeleavaldajaid ja piinas kinnivõetud vange. Bashār al-Asad tappis pommidega järgnenud kodusõjas umbes 100 000 inimest ja nüüd on IR hõimudele tasumise vahendiks. (Viide: http://www.spiegel.de/politik/ausland/krieg-in-syrien-westen-darf-sich-nicht-mit-assad-verbuenden-kommentar-a-1063094.html)

Välja võetud põhjendusega, et see on ainult ühe autori isiklik arvamus. 146.255.183.17 23. detsember 2016, kell 21:31 (EET)

Ma arvan, et nüüdseks on ISIS-est nii palju akadeemilisi käsitlusi ja muud asjalikku materjali ilmunud (eesti keeles küll vähem), et artikli üles ehitamine ajakirjanike arvamustele jms pole enam põhjendatud. Samas vast platsi päris puhtaks kohe lüüa pole vaja, vaid järk-järgult vähemusaldusväärsed allikad usaldusväärsematega asendada. Kõige kahtlasema või selgelt eksliku teksti võiks küll välja võtta. --Minnekon (arutelu) 26. detsember 2016, kell 14:55 (EET)

---

IR mõrvab mittemuslimeid, šiia muslimeid ja kristlasi usuliste põhjenduste alusel. IR on islami üleilmse kogukonna kontekstis väike rühmitus. Peavoolu islam on selle üheselt ja selgelt hukka mõistnud kui Koraaniga vastuolus oleva ning islami mõttest hälbinud ideoloogia ja tegevuse (takfir).

Välja võetud kui ebaentsüklopeediline ja sissejuhatusse sobimatu. Andres (arutelu) 26. detsember 2016, kell 18:08 (EET)

---

Mix see ettevõtte malli kasutab?—Pietadè (arutelu) 18. mai 2020, kell 21:37 (EEST)