Arutelu:Eesti Tulevikuerakond

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tegelikult on küll sedasi, et erakonna loomine toimub alles registrisse kandmisega (nt MTÜS § 2 lg 1 ls 2, § 79 lg 5, § 80), mitte mingite lepete sõlmimisega või registrile avalduse esitamisega. Kuna ei leidu sellist kannet äriregistris, siis ei ole 2 erakonda ühinenud ja uut erakonda tekkinud. --kanakukk (arutelu) 22. august 2020, kell 08:29 (EEST).[vasta]

Kahtlen selles. Kui erakonna asutamiskoosolek peeti näiteks 1. märtsil, protseduurireegleid seejuures ei rikutud, asutamisdokumendid on koostatud, allkirjastatud ja edastatud registrile, siis on erakond loodud 1. märtsil. See hilisem kuupäev, millal toimub registrisse kanne, on küll oluline sündmus erakonna loomise kronoloogias, kuid siiski vaid juriidiline nüanss. --Hirvelaid (arutelu) 22. august 2020, kell 08:48 (EEST)[vasta]
Kas see väärab tõde, kui Hirvelaid kahtleb? No ei ole ju veel registris: https://ariregister.rik.ee/lihtparing?search=1&nimi=tulevikuerakond. Järelikult on ekslik väide, et selline erakond on olemas või et EVA ja ERE on endised erakonnad. --kanakukk (arutelu) 24. august 2020, kell 22:55 (EEST).[vasta]
Asutamiskoosolek määrab ühe juriidilise üksuse loomise aja. Registrikanne on muidugi ka tähtis, aga see näitab pigem ainult seda, et mis hetkest alates riik teadvustab ja tunnustab selle juriidilise keha olemasolu (umbes nagu, et lapse sünniaeg on määratletud sellega, et millal ta ilmale tuli, ja mitte sellega, et millal suvates keski ametnik sünnitunnistuse produtseerida). Ehk riik peab asutamisajaks ikkagi sedasama asutamiskoosolekut. Ivo (arutelu) 31. august 2020, kell 18:48 (EEST)[vasta]
Ivo, mu meelest ei päde see sünnitunnistuse näide üldse. Mul on samasugune dokustaat, nagu nähtav paremal. Sünniaeg on kirjas ja dokumendi väljastamise aeg on kirjas. Need erinevad üksteisest üle kuu aja, minu puhul siis.
Ja veel. Ühineva mittetulundusühingu juhatus esitab ühe kuu möödudes ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise kandmiseks registrisse (MTÜS § 60 lg 1). Ühinemiskoosolek toimus 20.08.2020, seega ei ole 20.09.2020 isegi veel mitte möödunud. Ka on veel teoreetiline võimalus, et erakond ei esitagi sellist avaldust. Mittetulundusühingut ei kanta registrisse, kui avaldus registrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest (MTÜS § 64 lg 3, MTÜS § 8 lg 3). Minu meelest on ikka sedasi, et Riik ei pea asutamisajaks üldkoosolekut, vaid seda teevad asutajad ise. Riigi jaoks on oluline seadus ja see ütleb, et õigusvõime (eksistents) tekib registrisse kandmisega. Kui siin üldse mingeid näiteid tuua, siis sobiks ehk Eesti-Vene piirileping, millel on allkirjad all, aga mis ootab kummagi riigi parlamendi poolt ratifitseerimist. Kuni kumbki seda teinud pole, siis ei ole see leping jõus.
Registrile avalduse esitamine võib lõppeda ka negatiivselt, st eitavalt. Vt nt 25.11.2013 Tartu RK määrust 2-13-24298 ja vt nt 25.02.2016 Tallinna RK määrust nr 2-16-1683.
Aga üldsegi. Ma ei jonni ju sellepärast, millal keegi oma sünnipäeva tähistab. Tehku seda või iga päev. Küsimus on praegu selles, et siin on väga kindlas kõneviisis öeldud, et EVA ja ERE on endised ja TULE justkui olemasolev erakond. Need väited ei vasta lihtsalt tõele. Keegi Andres ütles kunagi Minu meelest administraatorid peaksid tegema kvaliteetsemat tööd, sest nende järgi otsustatakse Vikipeedia üle. Aga ilma selle ütlemisetagi on ju selge, et meie lugejad otsivad tõeset infot. Eks? --kanakukk (arutelu) 6. september 2020, kell 22:22 (EEST).[vasta]
Olen igati nõus, et eksistents riigi ja erakonnaliikmete jaoks on eri asjad (sest riik teab ainult seda, mis registris). Küll aga on üsna ilmne, et tegelik määrav asi on asutamiskoosolek. Erakonnaliikmete jaoks on asi muutunud. Otsus on vastu võetud. Ainuke teema on asi juriidiliselt korda ajada ja see võtab aega. Küll ei tähenda see seda, et seni sellist asja olemas ei ole. Õigusvõime tekib jah alles registrisse kandmisega, aga see ei tähenda absoluutselt seda, et riik ei tunnistaks asutamiskoosolekut tegeliku algusajana. Inimene peab ka nt 18 aastat vanaks saama, et ta arvataks täisealiseks, aga see ei tähenda, et teda varem olemas ei ole.
Kogu see registriteema on muidugi tore, aga ma ei hakkaks siin peensusi lakama. Nt kõigi vähegi vanemate asutuste registrisissekanded on 1990ndate algusest, aga need olid ammu enne seda olemas ja mitte keegi neist ei loe oma asutamise aastaks nt 1994. aastat, sest "siis jõuti registrisse". Samahästi võiks mind eksisteerivaks lugeda alles sellest päevast, kui ma Eesti riigilt isikutunnistuse sain. Me saame üsna selgelt aru, et see on jaburus. Seda enam: mitu MTÜ-d oled sina asutanud? Mina olen päris mitu. Riiki huvitab väga üldkoosolekutesse puutuv.
Väide, et sünnitunnistuse näide ei päde, on täiesti arusaamatu. Ilmselgelt sündis laps siis, kui ta sündis. Millal keegi suvatses sünnitunnistuse kirjutada, on täiesti teine teema. Fakt on see, et laps oli olemas siis, kui sünnitunnistust veel ei olnud. Sünnitunnistus on lihtlabane registrisissekanne stiilis, et "võtame teatavaks, et isik x sündis kuupäeval y ja tema vanemad on need". Sünnitunnistuse kirjutamise kuupäev võib olla ükskõik milline, aga see ei mõjuta vähimalgi määral sünni tegelikku kuupäeva. See ongi see, mida ma väidan. Kas riik arvestab sinu sünnikuupäevaks seda hetke, kui sa ilmale tulid, või seda kuupäeva, mil sulle sünnitunnistus kirjutati? Ivo (arutelu) 6. september 2020, kell 22:49 (EEST)[vasta]
Sünnitunnistuse näide oleks asjakohane juhul, kui sünnipäevaks tuleks lugeda sünni registreerimise või dokumendi väljaandmise kpv. Aga ei loeta ju. Järelikult ei sobi see näide.
Ma nagu mäletaks, et MTÜ-le ei saa isegi pangakontot avada, kui ta ei ole registris. Vaata nt, mis on MTÜS § 63 kirjas. Alles kande tegemisega lähevad õigused, kohustused, liikmed jne üle. Mitte varem. --kanakukk (arutelu) 6. september 2020, kell 23:54 (EEST).[vasta]
Kui sünnitunnistust ei ole, siis ka riik nö ei tea, et isik on olemas (ja sellest tulenevalt ei saa ka eri toiminguid teha, sest inimest ju ei ole...). Sünnitunnistusega fikseeritakse see sündimise fakt takkajärgi just nagu iga teise registrisissekandega. Jah, see üleminekuperiood on probleemne, sest uus asi ei ole lõplikult paigas, aga see ei tee seda uut asja mitteeksisteerivaks.
Lugeja jaoks on sellised tehnilised detailid vägagi kõrvalised. Võib ju ka mõneks nädalaks täpsustada (ja kui see veel pärast ajakohastada ununeks, siis oleks probleem missugune), et "kuigi mõlema erakonna üldkogud on liitmise heaks kiitnud, siis mittetulundusühingute registrikaartidel ei ole ühinemine veel kinnitatud" vms. Aga see ajaks lugejat ainult segadusse ning mõjuks pigem eksitavalt (ning ehk ka halvustavalt; umbes nagu "ühineda püüti, aga no ei ole hakkama saadud" vms). Milleks seda jama vaja? See on lihtlabane kõrvaline tehniline detail. Iga muutus võtab aega. Ivo (arutelu) 7. september 2020, kell 18:31 (EEST)[vasta]
XIV Riigikogu valimised lõppesid 3. märtsil 2019, valimistulemused kuulutati välja 28. märtsil 2019, avaldati Riigi Teatajas 29. märtsil ning need jõustusid 30. märtsil, mil algasid ka uue koosseisu liikmete volitused. Minu meelest ei ole mitmenädalane periood tühine asi. Minu meelest pole mingit tarvidust kiirustada. Ka mitte põhjusel, et võib tekkida olukord, kus vanad erakonnad on juba aastaid likvideeritu staatuses, aga Viki järgi on nad ikka elus ja olemas. ERRi artiklis lõõpis üks kommentaator, et 0 + 0 = 0. On õige, et ligi 0% toetusega erakonna puhul pole ilmselt vahet, kas tal on artikkel Vikis või mitte. On niisama tõenäoline, et TULE luuakse ja registreeritakse (sünnitatakse) varem või hiljem. Aga ma ei lahendagi siin niivõrd küsimust, kas TULE on olemas või mitte (kasvõi juba tõesti põhjusel, et 0 + 0 = 0), vaid küsimust Vikipeedia usaldusväärsusest. Ma tahan aru saada, mismoodi ta toimib, mil moel ta tõde loob. --kanakukk (arutelu) 8. september 2020, kell 20:50 (EEST).[vasta]
Valimistulemuste puhul on see olukord "vähe" erinev. Seal on vaja rohkelt aega asjade kontrollimiseks ja üle kontrollimiseks. Asutamiskoosolekutel ja üldkoosolekutel toimuvad samuti hääletused ja võtab ka seal häälte lugemine ja kinnitamine aega. Kui see on aga tehtud, siis on otsus vastu võetud. Ehk kogu see hääletamise protseduur koos tulemuse kinnitamisega on kokku surutud mõnekümne päeva asemel mõnekümne minuti sisse. Ja kui ei ole eraldi kokku lepitud, et vastuvõetud otsus hakkab kehtima ajal x, siis hakkab see kehtima kinnitamise hetkest.
Siin ei ole küsimus kiirustamises. Faktiliselt on liitumine aset leidnud. Sellega kaasneb küll aga hulk toiminguid ja nende läbiviimne on tänase seisuga alles pooleli. Artiklit võib alati vastavalt täiendada ja seda asja täpsustada, aga see ei muuda asjaolu, et selline uus erakond on asutatud. Ivo (arutelu) 9. september 2020, kell 04:12 (EEST)[vasta]
Mu meelest on iga valimispäeva õhtul-öösel ETV-s näidatud saadet, kus reaalajas arutletakse valimistulemuste üle, mis järjest selguvad, kui jaoskonnad oma piirkonna hääled üles loendavad ja välja kuulutavad. See, et tulemuste kinnitamine-jõustumine kuu aega võtab, on ju lihtsallt sellepärast, et valimiskomisjon ja Riigikohus peavad valimiskaebusi lahendama. Ka täiesti perspektiivituid seejuures.
Ei vasta tõele väide, et faktiliselt on liitumine aset leidnud, kui üldkoosolek otsuse vastu võtab. Faktiliselt on see siis toimunud, kui kohtu registriosakond koostab ja jõustab kandemääruse. Ei vasta tõele ka väide, et "selline uus erakond on asutatud". Põhjus ikka seesama. Ei ole sellist jõustunud kandemäärust. --kanakukk (arutelu) 9. september 2020, kell 21:28 (EEST).[vasta]
Ja milline oleks sinu sõnastus siia artiklisse, mis lisaks suuremale täpsusele oleks ka üldarusaadav? Ivo (arutelu) 9. september 2020, kell 23:09 (EEST)[vasta]
Päris kindlalt ei tea, aga näiteks formuleeringud "TULE on kavandatav erakond" või "TULE on parasjagu loomisel erakond" kirjeldavad küllap paremini selle poliitilise ühenduse staatust. Eestis saab ühist asja ajada ka nt seltsingu vormis. Sel juhul ei pea niisugust tegevust riiklikult registreerima. Ma seda ei tea, kas seltsing võib kasutada täiendit "erakond" registreerimisfaasis. --kanakukk (arutelu) 10. september 2020, kell 21:29 (EEST).[vasta]
Erakonnaseadus [1] § 12 lg 1: "Erakonna tegevuse seaduslikkuse tagamine ning erakonna ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub mittetulundusühingute seaduse alusel. Erakondade ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest." Mittetulundusühingute seadus [2] §58: "(1) Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad mittetulundusühingud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik. (2) Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet."
Kui ühinemisotsus on üldkoosoleku poolt õiguspäraselt vastu võetud, siis on ühinemine toimunud. Vastavalt seadusele tekivad õigused ja kohustused ühinemislepingust. Oleks vaja näha ühinemislepingu teksti, et selgitada, kas ühinemisel otsustati moodustada uus mittetulundusühing (MTÜS §56 lg2) või mitte. Esimesel juhul loetakse senised MTÜd lõppenuks, nende registrikanded kustutatakse ja registreeritakse uus MTÜ. Teisel juhul oleks tegemist ühe (ühendava) MTÜ registrikande muutmisega ja teise (ühendatava) MTÜ registrikande kustutamisega. --VillaK (arutelu) 10. september 2020, kell 22:35 (EEST)[vasta]
Ma ei tea ega oska ka oletada, mis selle MTÜS § 58 lg 1 mõistlik tähendus võiks olla. Kuna seaduse seletuskiri selle kohta midagi ei ütle ja vähemalt ühe kohtulahendi (06.04.2016 Harju MK 2-15-16426) põhjal ÄS-i samasisulise sätte osas võiks väita, et sel mingit sisulist tähendust ei ole, siis tuleks justminnist üle küsida. Mulle näib, et sellest sättest ei saa siiski ühinemise toimumist välja lugeda. Vastasel korral muutuksid mõttetuks MTÜS § 63 lg 2 (Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu registrikaardile. Registripidaja kustutab ühendatava mittetulundusühingu registrist) ja MTÜS § 64 lg 2 ls 2 (Mittetulundusühingud loetakse ühinenuks uue mittetulundusühingu registrisse kandmisega). Eriti tasub tähelepanu pöörata lausungitele "loetakse lõppenuks" ja "loetakse ühinenuks".
Ilmselgelt otsustati ühineda uue MTÜ moodustamise teel, mitte lihtsalt üks erakond ühendada teisega ja seejärel nime vahetada. Või kes siis kellega kõigepealt ühines ja millise erakonna nime hakati vahetama? --kanakukk (arutelu) 11. september 2020, kell 16:56 (EEST).[vasta]

Millist ideoloogiat erakond esindab? Velirand (arutelu) 24. oktoober 2020, kell 23:54 (EEST)[vasta]

Kordan küsimust. Velirand (arutelu) 26. detsember 2021, kell 16:24 (EET)[vasta]
Kordan küsimust veelkord. Velirand (arutelu) 31. mai 2022, kell 13:29 (EEST)[vasta]
Võib-olla see ongi ebaselge. Kui usaldusväärses allikas pole seda analüüsitud, siis ei saa sellest ka siin kirjutada. Pikne 1. juuni 2022, kell 19:24 (EEST)[vasta]