Arutelu:Brutopalk

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Toimetada, mitte kustutada. Andres (arutelu) 5. mai 2014, kell 16:13 (EEST)[vasta]

Inimlikus keeles võiks ka olla.
Kas see on sõna-sõnalt mahakirjutatud?
Sõna "kogupalk" ei ole kasutusel. Andres (arutelu) 6. mai 2014, kell 22:53 (EEST)[vasta]

Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega.

Esitus ei ole praegu ikkagi selge. Andres (arutelu) 6. mai 2014, kell 23:02 (EEST)[vasta]

Tere Andres!
Jah, ennem ta oligi inimkeeles, tavakeeles ongi asi lihtne brutopalk ja netopalk ja paljusid inimesi huvitab üksnes palk peo peale. Ma mõtlen, et siia ei ole tarvis lisada netikalkulaatorit kuupalga edasi- ja tagurpidi arvutamiseks - palju inimesi teevad seda käigu pealt ja kindla kuutöötasuga kindla tööandja kaudu pikema ajaperioodi jooksul on see lihtsam aga palju probleeme tulenevad firmades kasutatavatest palgasüsteemidest, kus palk koosneb mitmest tasemest ja/või tunnitööst või kinnipidamistest...
omast arust ei kirjutanud sõna-sõnalt maha - lugesin ja siis püüdsin kirja panna...
Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega.
see vajaks lahti kirjutamist küll, sest paljud inimesed ei saa aru, öeldakse ja kirjutatakse, et võetakse Sinu kuupalgast maha tulumaks (näiteks 20%) ja siis kirjutatakse, et Tööandjate maksud on nii kõrged, nende hulgas töötaja palgalt kinnipeetav tulumaks....
maksud võiks loetleda, Eesti lõikes vähemalt, - ma ei tööta enam raamatupidajana ja pean samuti asju uurima, varasemalt tegin seda une pealt ja palgapäevad olid ettevõttes jah pisut pingelised, sest tihti käisid , samad töötajad igakuiselt küsimas palgaarvestuse andmeid ja siis tuli lihtsalt seletada ...
Mariina 7. mai 2014, kell 07:37 (EEST) alias Простота

töölepingu alusel makstav töötasu Peale töölepingu on ka käsundusleping ja töövõtuleping. --Tiia (arutelu) 7. mai 2014, kell 12:38 (EEST)[vasta]

Pakun, et nende puhul ei räägita palgast, vähemalt mitte kuupalgast. Andres (arutelu) 7. mai 2014, kell 17:08 (EEST)[vasta]
See oleneb lepingu sisust. Kui lepingus on kirjas kuu tasu, siis seda saab ka nimetada kuupalgaks. Töövõtulepingus on tavaliselt töö maksumus. Maksud lähevad nende lepingutega ikkagi maha. Seetõttu ma ei piirduks selles artiklis ainult töölepinguga. Olen endale palka arvestanud ja maksnud ja pole mitte võhik selles valdkonnas. --Tiia (arutelu) 7. mai 2014, kell 17:50 (EEST)[vasta]
Maksuametis deklareeritakse vastavatel vormidel kas neto- või brutopalk. --Tiia (arutelu) 7. mai 2014, kell 17:55 (EEST)[vasta]
Tere Tiia!
jah on ringlemas nn töölepingu modifikatsioone käsundusleping ja töövõtuleping ja siinkohal on Andresel õigus (seda ei peaks vist isegi mitte eraldi rõhutama, arvan ma) - võidakse maksta ja arvestada mitmeid tasusid ja need lähevad osaliselt ka Maksuametis läbi aga seda ma siinkohal küll ette ei tõstaks, Maksuamet lähtub ka seadustest ja vormitäited ei luba alati kõikidele avastustele reageeridagi .... Maksuametis nimelt saab ka kotipalki deklareerida ...
Töölepingu seaduses sätestatu on palju tööd juristidele ja advokaatidele ja kohtunikele andnud, andmas - kolledžis õppides oli meil selline õppeaine nagu Õiguse alused ja selle raames käisime ka kohtumajas avalikke kohtuistungeid kuulamas ning pidime hiljem neist lühikokkuvõtted tegema, selle käigus ilmes nii mõndagi nii näiteks võidakse vahel kassatuulutust kui see on töövõtulepinguliste suhete raames toimunud klassifitseerida hoopis isemoodi... aga neid saab lugeda (varasemalt sai võrgus kohtulahendite register vms)
Töölepingu (töölepinguseaduse mõttes) mingid mahaarvatise variandid: maksuvaba tulu (avalduse alusel), sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, tulumaks, kogumispension, - kohtulahendite alusel kinnipeetavad summad.... ja on õigus haigushüvitisele ja puhkusetasudele näituseks....
Töö(ette)võtulepingu alusel ei ole mina raamatupidamistööd tehes kinni pidanud (varasemalt tuli Maksuametit töö(ette)võtulepingust teavitada, mälu järgi) mitte üht neist eelpooltoodud maksudest ja väljamaksetistest, tõsi küll vahepeal on jõustunud Võlaõigusseadus võib-olla seal on mõlemad lepingud võrdsustatud aga kahtlen.....
Mariina 7. mai 2014, kell 19:02 (EEST) alias Простота
Ma maksin Maksuametis kõik samad maksud kui töölepinguga. Tegelikult tegin juhusliku väljamakse (võib võtta ka töövõtulepinguna). Töövõtulepingu maksudest on juttu siin. Seepärast ma pöörasingi tähelepanu sellele, et brutopalka arvestatakse kõigis lepingutes. Maksusid ei maksta ainult siis kui pakutakse teenust. Töölepinguga maksab tööandja töötajale perioodilist tasu, töövõtulepinguga maksab tellija siis, kui töö on üle antud [1]. Käsunduslepinguga määratakse tasu ja töö tähtaeg [2]. --Tiia (arutelu) 8. mai 2014, kell 00:11 (EEST)[vasta]
Tere Tiia!
toodud allikatele paneksin Ravi-malli - kui keegi saab kogupalka või muud sarnast siis paluksin appi, mina olen teinud palgarvestust kontoplaani kaudu ja selliselt on eeltoodud nn maksud ka bilansikirjed ja kulukontod - passivakontod, palgakulu .... ma ei taha niimoodi lõigustada, siis on mõttekam juba raamatupidamise algkursus siin komplekteerida - ja kuigi see poleks mulle raske, küll aga vikindamine ajamahukas, ei jaksa ma eeloleval kevadel-suvel -sügisel-talvel seda ettevõtta ega vikindada... raamatupidamise algkursused kestavad nii 30 ainetundi vast ja sellega saab algtõed selgeks, mind ennast huvitas finantsraamatupidamine ja kuluarvestus. Minul endal on õppejõudude ja lektoritega elus vedanud, kuna sattusin entusiastlike ja õpetajalike juhendajate kuulajaskonda aga kõik nemad ehitasid kursuse loengu ülesse Erik Linnaksi raamatute põhjal ja neid oli omal ajal vabalt saada aga nende põhjal on lausa lust õpetada. Erik Linnaksi raamatud on mul siin käepärast ja siin "Ettevõtte raamatupidamine", lk 83, Passivakontode kontoklass 6. Palgakulude, muude ärikulude ja finantskulude kontod: 611 tootmispersonali palk, 613 turustuspersonali palk, 614 halduspersonali palk ja 615 näiteks tootmispersonali puhkusetasu.... aga ma ütlen tõesti mina palgatulu ei saa ja ma ei hakkaks seda välja punnitama...
Arvan, et raamatupidamise algtõed võiksid küll vikipeediasse ajajooksul sisse saada, kuna paljudel raamatupidajatel puudub ettekujutus kuidas ülepea kontoplaan raamatupidamisprogrammi väliselt kokku saadakse.
Ettevõtte raamatupidamisele saab mingi hinnangu anda peale Maksuameti revisjonikomisjoni ülekäimist arvan ma (kui see on toimunud spontaanselt), nemad tulevad oma rühmaga või revidendiga ja neil on oma juristid..... tean suurenumbrilise käibega ettevõtteid, kes on revisjoni peaaegu veatult läbinud ja nende pearaamatutega on hea lihtne arutada, mõistavad Sind justkui poolelt sõnalt...
Mariina 8. mai 2014, kell 08:49 (EEST) alias Простота
Teen raamatupidamist MTÜ-le ja varsti OÜ-le. Igasugune raamatupidamimine käib kontode ehk kirjete järgi. Lepingutesse pannakse kirja brutopalk. Töö tegija saab ju ikkagi netopalka ja siis on veel ettevõtja tööjõumaksud, mis sisaldab brutopalka + maksud ehk tööandja kulud (palgafond). Seda kõike on võimalik arvutada palgakalkulaatori kaudu aga raamatupidamises on iga konkreetse juhtumi puhul vaja teha kanne. Näiteks algul on kirje Palgakulu D, Võlad töövõtjale K. Kui palk töötegijale välja makstakse, siis Võlad töövõtjale D, Pank K. Neid kandeid saaks kirjeldada ainult artiklis "palfafond" ehk tööandja kulu kokku.
vanasti oli termin raamatupidamislausend
Kui sul viitsimist on, siis võid raamatupidamise kandeid ka vastavates kohtades kirjeldada. See ei tee paha. Mina olen raamatupidamist õppinud iseseisvalt ja kui palga kandeid on vaja teha, siis võtan oma spikri lahti ja teen ära. Ma arvan, et raamatupidamise kannete kirjeldamisel Vikipeedias peab kasutama artikli nimeks kontoplaani konto nime. Siis oleks sellel mõtet ja otsing näitaks ka artiklit. See oleks väga mahukas ettevõtmine. Tegelikult otsitakse oma küsimustele vastuseid eriala foorumitest aga kui vikis on ka info, siis see ei teeks ju paha. --Tiia (arutelu) 8. mai 2014, kell 12:55 (EEST)[vasta]
Ma arvan, et artikli kogupalk komplekteerimisel saaks kasutada raamatut: "Palgaseadus", Heino Siigur, 1998...
Töölepingu seaduse ja palga kohta kuni kohtulahenditeni välja on loenguid pidanud Gaabriel Tavits...
palgaarvestuse aluseks olevate raamatupidamise lausendite kohta aga oli mul vanasti raamat (olen enamiku soovijatele laiali jaganud) 144 tehingut raamatupidamises või 144 enamlevinud raamatupidamistehingut või midagi....
Eestis kasutatavat raamatupidamise kontoplaani ei saaks vast vikipeediasse linksuda, kui lugeda Erik Linnaksi raamatut "Raamatupidamise kontoplaan", siis koostab raamatupidamise kontoplaani iga ettevõtte vastavalt oma äritegevuse spetsiifikale - kontorühmad ja siis kontoklassid ja siis kontod.. see plaan kantakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadesse...
tegev-raamatupidajal on teatud oskused aga kui MTÜ- raamatupidamisele lisaks hakata tegema OÜ-raamatupimaist ja/või SA-raamatupidamist neil on kõigil omad nüansid.... nii ka palgaarvestusel ...
mina olen töötanud Maksuametis 2500 ettevõtte majandusaasta aruannetega (teistel oli 3500 ja ka üle 5000), see on sellinne omamoodi töö aga huvitav oli just 1. ettevõtte raamatupidamisdokumentatsiooni analüüs...
Mariina 8. mai 2014, kell 15:07 (EEST) alias Простота