Töövõtuleping

Allikas: Vikipeedia

Töövõtuleping on Eesti Võlaõigusseaduse järgi koostatud leping. Lepingu pooled on töövõtja ja tellija.

Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema mingi töö ja tellija maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse töötasu ja töö tähtaeg.

Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega. Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või teenistussuhte/volituste lõppemist. Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Töö peab vastama lepingutingimustele ning kuni üleandmiseni vastutab töö juhusliku hävinemise eest töövõtja. Lepingutingimustele mittevastava töö korral võib tellija anda võimaluse töö parandamiseks või uue töö tegemiseks. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tööleping versus töövõtuleping, CV Keskus, vaadatud 08.05.2014

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]