Taimerakk

Allikas: Vikipeedia
Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid.

Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.

Mõned iseloomulikud jooned on järgmised:

  • täiskasvanud taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine
  • taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest, mis koosneb põhiliselt tselloloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni.
  • kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm
  • taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid; jaotatakse omakorda vastavalt sisaldisele elaioplastideks, amüloplastideks ja proteinoplastideks).
  • Lisaks tsentraalvakuoolile võib taimerakus leiduda ka teisi väiksemaid vakuoole, mis aitavad tagada normaalset siserõhu ning sisaldavad mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid.

Rakkude välismõõtmete järgi jaotatakse neid kaheks: parenhüümsed ja prosenhüümsed rakud. Esimestel on välismõõtmed igas suunas sarnased, teistel ületab aga pikkus märgatavalt laiust.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]