Taimerakk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid.

Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.

Mõned iseloomulikud jooned on järgmised:

  • täiskasvanud taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine
  • taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest, mis koosneb põhiliselt tselloloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni.
  • kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm
  • taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid; jaotatakse omakorda vastavalt sisaldisele elaioplastideks, amüloplastideks ja proteinoplastideks).
  • Lisaks tsentraalvakuoolile võib taimerakus leiduda ka teisi väiksemaid vakuoole, mis aitavad tagada normaalset siserõhu ning sisaldavad mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid.

Rakkude välismõõtmete järgi jaotatakse neid kaheks: parenhüümsed ja prosenhüümsed rakud. Esimestel on välismõõtmed igas suunas sarnased, teistel ületab aga pikkus märgatavalt laiust.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]