Tšifiir

Tšifiiri valmistamine

Tšifiir (ka tsifiir, vene keeles чифирь, чифир) on erakordselt kange tee, mis on seotud Nõukogude ja Nõukogude-järgsete kinnipidamisasutustega, nagu Gulagid ja vanglad.

Valmistamine

Tšifiiri valmistatakse tavaliselt 5–8 supilusikatäie (50–100 ml) lahtise teega (või teekottidega) inimese kohta. Tee valatakse keedetud vette ja keedetakse segamata vähemalt seni, kuni lehed kruusi põhja langevad. Valmistamise käigus hakkab lehtedest vette eralduma adeniini ja guaniini, mida traditsioonilise tee valmistamise ajal ei juhtu. Vahel lisatakse suhkrut; pruuli iseloom kipub andma mõrkja maitse.

Seda tuleb ettevaatlikult rüübata, muidu võib see põhjustada oksendamist. Tšifiiri valmistamine eeldab suure hulga musta tee keetmist pikka aega. Sellel võib lasta üleöö tõmmata ja juua nii kuumalt kui ka külmalt. Chifir'il on joojale mõõdukalt psühhotroopne mõju.

Popkultuuris

• Irina Ratušinskaja kirjeldab oma poliitvangiaastate mälestustes "Hall on lootuse värv" narkootiliselt kange tšifiiri valmistamist.
• Vassili Aksjonovi romaanis "Ožog" ("Põletus") valmistab süüdimõistetu Shilo tušonka-purgis tšifiiri ja annab selle Tolja von Steinbockile. Tolja langeb õndsasse unenäolisesse olekusse, kuid on piisavalt ärkvel, et kuulda põgenemisplaani haudumist.
• Gabriele Salvatoresi filmis "Surmav kood" valmistab John Malkovich ikehastatud tegelane noorele Kolymale tšifiiri.
• Martin Cruz Smithi romaanis "Gorki park" (1981) joob peategelane Arkadi Renko tšifiiri rongis töötajatega, kes on teel töölaagrisse.