Tšetšeeni Rahvakongress
| Tšetšeeni Rahvakongress (NCChP) | |
|---|---|
 | |
| Ideoloogia | Tšetšeeni rahvuslus |
Üleriigiline Tšetšeeni Rahvakongress (NCChP) (tšetšeeni keeles Нохчийн халкъан дерригкъоман конгресс) tuli võimule 1. novembril 1991, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president Džohhar Dudajevi juhtimisel, kes oli Nõukogude Liidu Tartu õhuväebaasi endine ülem. Organisatsioon propageeris asutamisest saadik Tšetšeenia kui eraldi vabariigi suveräänsust Nõukogude Liidu koosseisus. Nõukogude lagunemise perioodil muutis ta selle selgesõnaliseks toetuseks "Itškeeria" Venemaast eraldumisele.[1]
7. septembril 1991 hõivas NCChP rahvuskaart valitsushooned ning raadio- ja televisioonikeskuse. Nad tungisid Tšetšeenia-Inguši ANSV Ülemnõukogu istungile, mille tulemusel suri Groznõi kommunistliku partei juht Vitali Kutšenko, kes visati aknast välja või kukkus põgenemise käigus, NCChP saatis laiali Tšetšeenia-Inguši ANSV valitsuse.[2][3] Aastatel 1991–2000 oli Tšetšeenia de facto iseseisev riik.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Galina M. Yemelianova (16. detsember 2009). Radical Islam in the Former Soviet Union (inglise). Taylor & Francis. Lk 63. ISBN 9781135182861. Vaadatud 5. jaanuaril 2022.
- ↑ Matthew Evangelista (13. mai 2004). The Chechen Wars Will Russia Go the Way of the Soviet Union? (inglise). Brookings Institution Press. Lk 18. ISBN 9780815724971. Vaadatud 5. jaanuaril 2022.
- ↑ Tracey C. German (6. veebruar 2003). Russia's Chechen War (inglise). Taylor & Francis. Lk 176. ISBN 9781134432493. Vaadatud 5. jaanuaril 2022.