Tšernihivi rügemendikantselei hoone
Tšernihivi rügemendikantselei hoone (ukraina keeles Буди́нок Черні́гівської полково́ї канцеля́рії, Будинок Мазепи 'Mazepa maja') on 17. sajandist pärinev arhitektuurimälestis Tšernihivis, ukraina barokkstiilis profaanarhitektuuri näide.
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Ehitis on üks vähestest säilinud näidetest 17. sajandi lõpu Ukraina majutushooneist ja üks kahest säilinud kasakarügementide administratiivhoonest (teine, Kiievi kasakarügemendi hoone asub Kozeletsis).
Maja ehitati 1690. aastatel linnaväljaku lõunaküljele detinetsi territooriumile. See on ühekorruseline viilkatusega krohviga kaetud tellishoone. Peasissekäik jääb põhjasuunda, otsafassaade kroonivad kolmnurkviilud. Baroksed elemendid on ümaraid konsoole jätkava võnksiirdega karniisid, rohke profileeringuga petikud ja raamistused, kolmnurk- ja segmentmurdfrontoonidega pealistatud ümarkaarsed aknad ja nišid. Interjööris jagavad väikesed musta ja valge kujundusega vestibüülid maja läänepoolseks meestepooleks ja idapoolseks naistepooleks, kummaski kaks ruumi. Ruumide all paikneb kuuekambriline kelder, millesse pääses algselt läbi ühe siseruumi; teisest ruumist viis trepp pööningule.
Ehitis sai kahjustada 1718. ja 1750. aasta tulekahjudes. 18. sajandil lisati põhjaseinale kaunistatud fassaadiga vestibüül. 19. sajandil lammutati ahjud, idaseina ja lääneseina murti aknad, lõunapoolne sissepääs ehitati ümber aknaks ja kivikatuse asemel paigaldati plekk-katus.
Aastail 1687-1698 kuulus maja Tšernigivi polkovnik Jakov Kondratjevitš Lõzohubile, seejärel hetman Ivan Mazepale. Hoone funktsioon muutus mitu korda. 17. sajandil ja 18. sajandi algul oli see 1šernigivi kasakarügemendi ametihoone, pärast seda paiknes seal Tšernigivi raekoda, 19. ja 20. sajandil arhiiv. Maja restaureeriti 1954. aastal, 1963. aastal anti hoonele ehitismälestise staatus osana Tšernigivi ajaloolisest keskusest.[1]