Tšaroiit
Tšaroiit | |
---|---|
![]() Tšaroiit | |
Omadused | |
Keemiline valem | K(Ca,Na)2Si4O10(OH,F)· H2O |
Mineraaliklass | silikaadid |
Molekulmass | 1,82868 gm |
Värvus | heledast lavendlilillast kuni tumevioletseni, ka helepruun |
Tihedus | 2,54-2,77 g/cm³ |
Kõvadus | 5 kuni 6 |
Lõhenevus | lõheneb kolmes suunas hästi |
Süngoonia | monokliinne prismaatiline |
Kriips | valge |
Murdepind | karpjas |
Läige | klaasiläige kuni pärlmutriläige |
Kristallooptilised omadused | |
Optiline telg | kaheteljeline |
Optiline märk | negatiivne |
Tšaroiit on lilla värvusega haruldane silikaatide hulka kuuluv mineraal, mis avastati 1950. aastatel, kuid kirjeldati 1978. aastal ja nimetati Siberis asuva Tšara jõe järgi. Koostiselt on see K(Ca,Na)2Si4O10(OH,F)· H2O.
Leidumine[muuda | muuda lähteteksti]
Mineraali ainuke leiukoht on Jakutski lähedal Muruni mägedes umbes 10 km2 suurusel alal Aldani mägismaal Sahha Vabariigis Siberis Venemaal. Kivimikiht on peaaegu monomineraalne, koosnedes 90% ulatuses tšaroiidist. Arvatakse, et tšaroiit on tekkinud maakoores lubjakivi ja magma kokkupuutel toimunud keemiliste ja mineraalsete muutuste tulemusel. Mineraali peamised koostisosad on kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, baariumi ja strontsiumi oksiidid, kivi sirelilillat värvust seostatakse mangaani lisandiga[1].
Omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Kivimi värvus võib olla lavendliõite värvi heledast lillast kuni tumevioletseni, vahetevahel sinakasvioletne, enamasti läbipaistmatu. Kivim on pärlja läikega, kergelt helkiv, kiuline, UV-valguses nõrgalt fluorestseeruv.
Ehtekivina on tšaroiiti kasutatud alates 20. sajandi keskpaigast[2].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tšaroiit |