Mine sisu juurde

Tšaroiit

Allikas: Vikipeedia
Tšaroiit
Tšaroiit
Omadused
Keemiline valem K(Ca,Na)2Si4O10(OH,F)· H2O
Mineraaliklass silikaadid
Molekulmass 1,82868 gm
Värvus heledast lavendlilillast kuni tumevioletseni, ka helepruun
Tihedus 2,54–2,77 g/cm³
Kõvadus 5 kuni 6
Lõhenevus lõheneb kolmes suunas hästi
Süngoonia monokliinne prismaatiline
Kriips valge
Murdepind karpjas
Läige klaasiläige kuni pärlmutriläige
Kristallooptilised omadused
Optiline telg kaheteljeline
Optiline märk negatiivne

Tšaroiit on lilla värvusega haruldane silikaatide hulka kuuluv mineraal. Koostiselt on see K(Ca,Na)2Si4O10(OH,F)· H2O.

Mineraal avastati uraani leiupaiku otsides. Kuigi puhas tšaroiit radioelemente ei sisalda, siis võib selles esineda lisandeid, mis vahel on ka radioaktiivsed.[1]

Mineraal on nimetatud Siberis asuva Tšara jõe järgi.

Tšaroiit avastati 1950. aastatel, kuid kirjeldati 1978. aastal.

Mineraali ainuke leiukoht on Jakutski lähedal Muruni mägedes umbes 10 km2 suurusel alal Aldani mägismaal Sahha Vabariigis Siberis Venemaal. Kivimikiht on peaaegu monomineraalne, koosnedes 90% ulatuses tšaroiidist. Arvatakse, et tšaroiit on tekkinud maakoores lubjakivi ja magma kokkupuutel toimunud keemiliste ja mineraalsete muutuste tulemusel. Mineraali peamised koostisosad on kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, baariumi ja strontsiumi oksiidid, kivi sirelilillat värvust seostatakse mangaani lisandiga[2].

Kivimi värvus võib olla lavendliõite värvi heledast lillast kuni tumevioletseni, vahetevahel sinakasvioletne, enamasti läbipaistmatu. Kivim on pärlja läikega, kergelt helkiv, kiuline, UV-valguses nõrgalt fluorestseeruv.

Ehtekivina on tšaroiiti kasutatud alates 20. sajandi keskpaigast[3].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]