Tüümuse kihn
Tüümuse kihnuks (lad capsula thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümust ümbritsevat sidekoelist kihnu, millest lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi tüümuse sagarikeks[1].
Rottidel koosneb tüümuse kihn kahest kihist: välimisest, mis katab tüümuse sagarat, ja sisemisest kihist, mis katab tüümuse sagarikkudeks sopistunud koort.
Sisemise kihnu all, membrana basalise peal, paikneb tüümuse epiteelirakkude kiht.
Tüümuse koore veresooned sisenevad tüümuse kihnu ja vaheseintesse ning moodustavad kapillaaride võrgustiku. Tüümuse kihnu kapillaarides olevate avauste lähedal paiknevad sageli leukotsüüdid ja mõnes paigas ka adipotsüüdid.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 146, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ Sainte-Marie G, Peng FS, Marcoux D. The stroma of the thymus of the rat: morphology and antigen diffusion, a reconsideration. Lühikokkuvõte., Am J Anat. november 1986;177(3):333-52., veebiversioon (vaadatud 29.10.2014)(inglise keeles)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Sissekanne Encyclopædia Britannicas
- Sissekanne Terminologia Histologicas. H3.10.02.0.02002. Capsula. Tüümuse kihn