Tüübel

Allikas: Vikipeedia
Plastik tüübel

Tüübel (inglise keeles wall plug) ehk ankur on fiibrist või plastikust (algselt puidust) sisend, mis võimaldab kasutada kruvi kinnitamist poorsesse või haprasse materjali või kohtadesse, mis ei talu kinnitatud objekti kaalu kruvi otsas. See on seda tüüpi ankur, mis võimaldab kinnitada kruvi ka betooni sisse.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne kaubanduslikke tüübleid tehti algselt kinnitused puidust, kuid see nõudis palju aega ja suurt auku ning seina võis ainult teatud koguses puittüübleid panna. Algse tüübli leiutas John Joseph Rawlings aastal 1911, ning turustas neid nime all Rawlplug. Need tüüblid said populaarseks pärast Esimest maailmasõda, tänu millele hoiti kokku palju tööaega ehitustel. Rawlings koos oma vennaga viisid läbi tuhandeid katsetusi, et leida ideaalne materjal tüübli jaoks. Katsetati palju materjale, näiteks nagu klaasi-, puidu- ning kanepikiude, looduslikku ja sünteetilist kautšukki ning tsinki ja pliid. Kõige levinumad tüüblid on nüüdseks plastiktüüblid ning need on leiutatud aastal 1958 sakslase Artur Fischeri poolt.[1]

Klassikaline tüübel[muuda | muuda lähteteksti]

Tüübli kasutusvideo.

Tänapäeval on plastiktüübel üks levinumaid viise asjade seinale kinnitamiseks. Tüübel koosneb kahest osast, mis lähevad rohkem lahku, kui kruvi tungib vahele ning tüübliribid takistavad tüübli välja tulekut. [2].

Kiud- ja vaigusegud[muuda | muuda lähteteksti]

Pehmesse seina, kuhu on raske puurida korralikku auku või kus tüübli laienemine võib tekitada pragunemist kasutatakse kõvendavat- või pahtlisegu.

Üks esimestest segudest oli toodetud Rawlplug poolt ning koosnes valgest asbesti kiust, mida müüdi lahtiselt tinanõus. Kasutaja märgas segu ning lükkas segu tüübliauku. See segu toimis väga hästi, kuid asbesti ohtlikkuse tõttu pole segu enam saadaval. Väike tamper ning nael kuulusid samuti komplekti juurde. Teine võimalus on paigaldada puuvillane riie, mis on eelnevalt immutatud spetsiaalse kipsiseguga seina külge. Riie tehti märjaks ning mässiti ümber tüübli ning lükati auku, mõne aja möödudes segu kivistus ning oli valmis kasutamiseks. Sellist kombinatsiooni kasutati müüritiste, keraamiliste-, puit- ja kipsseinade puhul. Nüüdisaegsed vaikude segud põhinevad polüestervaikudel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Artur Fischer, Inventor With More Patents Than Edison, Dies at 96". William Grimes. The New York Times. 
  2. Mark W. Huth (2015). Residential Construction Academy: Basic Principles for Construction. Cengage Learning. p. 215. ISBN 978-1-305-53729-3.