Tüübel
Tüübel (inglise keeles wall plug, saksa keeles Dübel) ehk ankur on kiud- või plastmaterjalist (algul puidust) valmistatud kinnitusvahend, mis võimaldab kinnitada kruvi poorsesse või haprasse materjali või kohtadesse, mis ei talu kinnitatava objekti raskust ainult kruvi abil. Tüübel võimaldab kinnitada kruvi ka betooni sisse.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Enne kaubanduslike tüüblite kasutuselevõttu tehti kinnitused puidust, kuid see nõudis palju aega ja suuri auke ning seina sai paigaldada ainult piiratud koguse puittüübleid. Algse tüübli leiutas John Joseph Rawlings 1911. aastal, ta turustas seda nime Rawlplug all. Need tüüblid muutusid populaarseks pärast esimest maailmasõda, kuna nende abil hoiti ehitustel märkimisväärselt tööaega kokku. Rawlings tegi koos vennaga tuhandeid katseid, et leida tüübli jaoks sobivaim materjal. Katsetati näiteks klaasi-, puidu- ja kanepikiude, looduslikku ja sünteetilist kautšukit ning tsinki ja pliid. Tänapäeval on kõige levinum plasttüübel, mille leiutas sakslane Artur Fischer 1958. aastal.[1]
Klassikaline tüübel
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval on plasttüübel üks levinumaid vahendeid, millega esemeid seinale kinnitada. Tüübel koosneb kahest poolest, mis hakkavad kruvi sissekeeramisel teineteisest eemalduma. Tüübli ribid takistavad selle seinast välja tulemist.[2]
Kiu- ja vaigusegud
[muuda | muuda lähteteksti]Pehmete seinte puhul, kuhu on raske puurida korralikku auku või kus tüübli laienemine võib põhjustada pragunemist, kasutatakse kõvendavaid või pahtlitaolisi segusid.
Ühe esimestest segudest tootis Rawlplug. See koosnes valgest asbestikiust ning seda müüdi lahtiselt tinanõus.[3] Kasutaja niisutas segu ja surus selle tüübliauku. Segu toimis hästi, kuid asbesti ohtlikkuse tõttu ei ole see enam kasutusel. Komplekti kuulusid ka väike tamp ja nael.
Teine võimalus oli kinnitada seina külge puuvillane riie, mida oli enne immutatud spetsiaalse kipsiseguga. Riie tehti märjaks, mässiti ümber tüübli ja lükati auku. Mõne aja pärast segu kivistus ning ühendus oli kasutusvalmis. Sellist lahendust kasutati müüritise, keraamiliste, puidust ja kipsist seinte puhul. Nüüdisaegsed vaigusegud põhinevad polüestervaikudel.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Artur Fischer, Inventor With More Patents Than Edison, Dies at 96". William Grimes. The New York Times.
- ↑ Mark W. Huth (2015). Residential Construction Academy: Basic Principles for Construction. Cengage Learning. Lk 215. ISBN 978-1-305-53729-3.
- ↑ "Tina", Vikipeedia, 17. jaanuar 2021, vaadatud 5. mail 2023.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tüübel |